Hahk
 |
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit hahk (perekond). |
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart. Ta toitub merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti söödavatest rannakarpidest. Karpe otsides võib hahk sukelduda kümmekonna meetri sügavusele.
| Hahk | |
|---|---|
 Isane ja emane hahk | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Alamsugukond |
Anserinae |
| Perekond |
Hahk Somateria |
| Liik |
Hahk |
| Binaarne nimetus | |
|
Somateria mollissima (Linné, 1758) | |
NimetusRedigeeri
Haha varasem nimetus oli eiderhani. Murdepärased nimetused on ahk, kahk, lann, oodutaja, vaagalind.
Ladinakeelne nimetus Somateria mollissima pärineb Carl von Linnélt. Ladinakeelse nimetuse lühend on SOMMOL. Ingliskeelne nimetus on kas eider või eider duck.
VälimusRedigeeri
Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ja emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partide omadega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks.
ElupaigadRedigeeri
Eestis elutseb haha alamliik Somateria mollissima mollissima. Vilsandi rahvuspargis pesitseb üle 4000 paari. Endise Torgu valla territooriumil pesitseb 50 hahapaari. Hahad elavad avamerel ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel.
Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000 paarile, talvist arvukust 20–100 isendile.[1]
PesitsemineRedigeeri
Hahale sobivad pesitsemiseks hästi need mereäärsed piirkonnad ja laiud, kus meri kiiresti sügavaks muutub. Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas.
Haha hästivarjatud pesas on tavaliselt 4–6 sinakasrohekat muna.
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
KirjandusRedigeeri
- Andres Kuresoo. Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku? – Eesti Loodus 2002, nr 5, lk 12.
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 58–60.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hahk |
 |
Vikisõnastiku artikkel: hahk |
