Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond. Siia sugukonda kuuluvad näiteks haned, luiged, pardid ja kosklad.

Partlased
Punanokk-vilepart (Dendrocygna autumnalis)
Punanokk-vilepart (Dendrocygna autumnalis)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Alamklass Neornithes
Infraklass Galloanserae
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Vigors, 1825

Partlased on kohastunud ujuma, õõtsudes veepinnal; paljud partlased on võimelised madalasse vette sukelduma. Kõikidel partlastel on jalgade vahel ujunahad ja nende nokk on lamendunud.

Partlaste suurus algab väikseimast kaelus-pisipardist (Nettapus coromandelianus), kes on 26,5 cm pikk ja kaalub 164 g, ning lõpeb trompetluigega (Cygnus buccinator), kes on umbes 183 cm pikk ja kaalub 17,2 kg.

Partlased elavad kõigil mandritel peale Antarktika ja neid võib kohata enamikul maailma saartel. Üldiselt on nad taimtoidulised. Nad on monogaamsed. Partlaste seas on palju rändlinde. Mõned liigid on kodustatud ning paljusid jahitakse liha saamiseks ja lõbu pärast.

Süstemaatika muuda

Partlaste süstemaatikas pole veel üksmeelele jõutud. Näiteks "Loomade elus" on eristatud kolm alamsugukonda: harakhanilased, hanilased ja partlased.[1] Tänapäeval arvatakse harakhani omaette üheliigilisse sugukonda ja ülejäänud liigid kolme (haned, luiged ja pardid) kuni kümnesse alamsugukonda.

Paljusid partlasi kirjeldas esimesena teaduslikult juba Linné, partlaste sugukonda aga iiri linnuteadlane ja parlamendiliige Nicholas Aylward Vigors 1825.

Partlasi on umbkaudu 146 liiki, mis ühendatakse umbes 40 perekonda.

Fossiilid muuda

Fossiilseid parte tuntakse juba uusaegkonna algusest. Euroopa eotseenist on leitud tänapäeva puispartidele lähedaste lindude jäänuseid – tänapäeva puispardid elavad troopikas. Oligotseenist on avastatud juba pardi ja vardi perekonna esindajaid, samuti suuri linde, kes vist olid luikede sugulased.[1]

Kokku on teada ligikaudu 70 väljasurnud partlaste liiki. Neid on leitud Igalt mandrilt peale Antarktika, samuti Uus-Meremaalt.[1]

Alamsugukonnad muuda

Perekondi muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 6. kd., lk. 85