Hanelised

Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.

Hanelised Fossiilide leiud: hiliskriit–holotseen, 68–0 Ma EelЄ Є O S D C P T J K Pg N
Emane ja isane sinikael-part
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Hanelised Anseriformes Wagler, 1831
Haneliste levik (sinisega)
Sugukonnad
Anhimidae Anseranatidae Anatidae
Sünonüümid
Anserimorphae

Haneliste seltsis on umbes 150 liiki linde kolmes sugukonnas. Suurim sugukond on partlased.

Hanelisi iseloomustab kohastumine eluks veekogudel, kõikidel liikidel on ujulestad, mis võimaldavad hästi ujuda.

Eesti hanelised

• Kühmnokk-luik (Cygnus olor)
• Väikeluik (Cygnus columbianus)
• Laululuik (Cygnus cygnus)

• Rabahani (Anser fabalis)
• Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus)
• Suur-laukhani (Anser albifrons)
• Väike-laukhani (Anser erythropus)
• Hallhani ehk roohani (Anser anser)
• Lumehani (Anser caerulescens)

• Kanada lagle (Branta canadensis)
• Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
• Mustlagle (Branta bernicla)
• Punakael-lagle (Branta ruficollis)

• Tulipart (Tadorna ferruginea)
• Ristpart (Tadorna tadorna)

• Viupart (Anas penelope)
• Ameerika viupart (Anas americana)
• Rääkspart (Anas strepera)
• Piilpart (Anas crecca)
• Ameerika piilpart (Anas carolinensis)
• Sinikael-part (Anas platyrhynchos)
• Soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta)
• Rägapart (Anas querquedula)
• Sini-rägapart (Anas discors)
• Luitsnokk-part (Anas clypeata)

• Punanokk-vart (Netta rufina)

• Punapea-vart (Aythya ferina)
• Valgesilm-vart ehk ruskevart (Aythya nyroca)
• Tuttvart (Aythya fuligula)
• Merivart (Aythya marila)
• Lannuvart (Aythya collaris)

• Hahk (Somateria mollissima)
• Kuninghahk (Somateria spectabilis)

• Kirjuhahk (Polysticta stelleri)

• Aul (Clangula hyemalis)

• Mustvaeras (Melanitta nigra)
• Tõmmuvaeras (Melanitta fusca)
• Siberi tõmmuvaeras (Melanitta stejnegeri)

• Sõnnpea-sõtkas (Bucephala albeola)
• Läänesõtkas (Bucephala islandica)
• Sõtkas (Bucephala clangula)

• Kübarkoskel (Lophodytes cucullatus)

• Väikekoskel ehk pudukoskel (Mergus albellus)
• Rohukoskel (Mergus serrator)
• Jääkoskel (Mergus merganser)