Harilik varsakabi

Harilik varsakabi
	; Harilik varsakabi
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales;
Sugukond	Tulikalised Ranunculaceae;
Perekond	Varsakabi Caltha;
Liik	Harilik varsakabi;
Binaarne nimetus
	Caltha palustris; L.

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Varsakabi (perekond)

Harilik varsakabi (Caltha palustris) on tulikaliste sugukonna varsakabja perekonda kuuluv mitmeaastane suvehaljas rohttaim .

Nimi

Rahvasuus tuntud ka kui konnakapsas, ahunalill või latiklill.

Morfoloogia

Tõusev või lamav, 15–40 cm kõrgune, seest õõnes vars on suhteliselt jäme ja harunenud.

Sõrmjad lihtlehed on ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised ja läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.

Õied suured, kollased ja läikivad. Õite läbimõõt (2) 3–4 cm, ühel varrel võib olla kolm kuni neli õit. Igast õiest areneb 5–8 paljuseemnelist kiirjalt asetunud kukrut. Seemned väikesed, levivad tuule ja vee abil, idanevad kergesti.

Risoom lühike, kuni 20 cm pikkuste rohkete juurtega.

Paljunemine

Paljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate võsunditega, harva risoomi jagunemise teel.

Levila

Levinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage.

Kasvukoht

Kasvab niisketele aladel: soodes ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja metsades.

Kasvatamine

Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole. Õitseb 2–2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.

Välislingid

Varsakabi andmebaasis eElurikkus