Ava peamenüü

Hellero on autentset eesti regilaulu viljelev ansambel. Väiksema, kuid tähtsa osa Hellero repertuaarist moodustavad hõimurahvaste laulud. Hellero asutati 1971. aastal sügisel Tartus.

Ansambli esimese koosseisu moodustasid vennad Mikk Sarv, Tõnn Sarv, Heno Sarv ja nende sõbrad Peep Gorinov, Kaarel Vilbaste, Aksel Siiner, Heinart Puhkim, Viktor Danilov, Paul Hagu, naislauljaist Imme Viidalepp, Inna Feldbach, Edakai Simmermann, Niina Kõivo, Viiu Kõivo, Aime Kuremägi, Aino Kuremägi. Ansambel esines aktiivselt kuni 1990. aastate lõpuni. Selle aja jooksul on Hellerol olnud peaaegu sada liiget. 1990. aastatel koosnes Hellero tuumik umbes kaheteistkümnest lauljast. Ansambli algatajatest on Hellero aktiivseks liikmeks jäänud Paul Hagu.

Enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal osales Hellero aktiivselt hõimuliikumises, võttes igal aastal osa idapoolsete soome-ugri rahvaste korraldatud rahvamuusikafestivalidest ja kutsudes hõimurahvaste laulurühmi vastukülaskäikudele Eestisse. Hellero on esinenud ka Soomes, Norras ja Fääri saartel.

Ansambel sai kokku ja esines 2012. aasta suvel Regiöö festivalil ja kooslaulmisest sündis raamat "Hellero - Tartu vaimu särin". Raamatus on kirjas ansambli liikmete meenutused esinemistest ja laulude sõnad.

1990. aastate teisel poolel loodi peamiselt Hellero lauljate laste baasil regilauluansambel Väike Hellero, 2000. aastatel seto meestelaulukoor Liinatsuraq.

AlgusaastadRedigeeri

Tõnn Sarv on Hellero sündi kirjeldanud oma eluloos nii:

1970. aasta paiku avastasime endi jaoks vanad regivärsilised rahvalaulud. Koos vendadega ning sõpradega lõime ansambli "Hellero", mille tegevus kestis hoogsalt ligi kakskümmend aastat. Idee oli lihtne: rahvalaule tuleb laulda lihtsalt ja ehtsalt, nii nagu neid alati on lauldud – ilma mingite ilustuste, kaunistuste või ümbertegemisteta. Läbi aastate osales "Helleros" üle saja inimese, tegelikult rohkemgi, sest loomulikkust silmas pidades panime rahva endaga alati koos laulma. /---/ Peeter Tooma korraldatud iga-aastastel folkfestivalidel oli ka "Hellero" alati kohal.[1]

Folklorist Vaike Sarve sõnul süvenes Eesti rahvamuusikateadlaste tutvus mordva rahvalauludega jõudsalt pärast Hellero esimesi esinemisi alates 1972. aastast. "Ersalane Viktor Danilov mitte ainult ei õpetanud eesti noortele mordva laule, vaid laulis ka setu lauludele ersa aktsendi külge," kirjutab Sarv.[2]

SalvestisiRedigeeri

AllikaidRedigeeri

  • Mikk Sarv. Rmt. "Hellero - Tartu vaimu särin", Cum Laude 2014
  • Tiina Vars. "Hellero". Kultuur ja Elu, jaanuar 1974, lk 10–12.

ViitedRedigeeri

  1. Ingrid Rüütel. Laulud eesti elulugudes. — Võim ja kultuur. Koostajad: Arvo Krikmann, Sirje Olesk. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus 2003, lk 321–322.
  2. Vaike Sarv. Mordva rahvalaulust ja ansamblist Toorama. Ettekanne konverentsil Etnofutu 4. Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus, 2001.

VälislingidRedigeeri