Alam-Austria
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa. Liidumaa pealinn on Sankt Pölten, mis sai pealinnaks 1986. aastal. Enne Sankt Pölteni pealinnaks saamist oli liidumaa pealinnaks Viin, ehkki linn ei ole osa Alam-Austria liidumaast. Alam-Austria pindala on 19 186 km² ja seal elab 1,6 miljonit inimest. Alam-Austria on Austria suurim liidumaa ja elanike arvu järgi teisel kohal, järgnedes Viini liidumaale. Rahvastiku tiheduselt on Alam-Austria aga neljas, kuna suur osa maast on põllumajanduslik.
| Alam-Austria liidumaa | |
|---|---|
|
| |
| saksa Bundesland Niederösterreich | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 19 174 km² | |
Elanikke: 1 684 287 (1.01.2020)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 87,8 in/km² | |
| Keskus: Sankt Pölten | |
 | |
 |
Asend ja suurus Redigeeri
Alam-Austria liidumaa asub Ülem-Austria liidumaast idas. 19 186 km² suuruse pindalaga on Alam-Austria on riigi suurim liidumaa. Alam-Austria on oma nime saanud selle alamjooksu asukohast Ennsi jõe ääres, mis voolab läänest itta. Alam-Austrial on 414 km pikkune rahvusvaheline piir Tšehhiga (Lõuna-Tšehhi maakond ja Lõuna-Morava maakond) ja Slovakkiaga (Bratislava maakond ja Trnava maakond). Liidumaal on Austria liidumaadest pikkuselt teine välispiir. See piirneb ka teiste Austria liidumaadega (Ülem-Austria, Steiermark ja Burgenland), aga ümbritseb ka Viini.
Jaotus veerandikeks Redigeeri
Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks (Viertel 'veerandik'):
- Weinviertel või tertsiaarne madalik (Manhartsbergi all)
- Waldviertel või Tšehhi lavamaa (Manhartsbergi kohal)
- Mostviertel (Wienerwaldi kohal)
- Industrieviertel (Wienerwaldi all).
Nendel piirkondadel on erinev geograafiline struktuur. Kui Mostviertelis domineerivad kuni 2000 m kõrguste mägedega Lubjakivialpide eelmäed, siis suurem osa Waldviertelist on graniidist lavamaa. Künklik Weinviertel asub kirdes, laskub liidumaa idaosas Marchfeldi tasandikule ja Doonau eraldab seda lõunas asuvast Viini nõost, mida omakorda eraldab Wienerwaldist põhjast lõunasse kulgev termaalallikate joon (Thermenlinie).
Loodus Redigeeri
Mäed Redigeeri
- Schneeberg (Klosterwappen; 2076 m)
- Rax (Scheibwaldhöhe; 1943 m; kõrgeim tipp: Heukuppe; 2007 m – Steiermark)
- Ötscher (1893 m)
- Dürrenstein (1878 m)
- Schneealpe (Ameisbühel; 1828 m; kõrgeim tipp: Windberg; 1903 m – Steiermark)
- Hochkar (1808 m)
- Gamsstein (1774 m)
- Stumpfmauer (1770 m)
- Göller (1766 m)
- Hochwechsel (1743 m)
- Gippel (1669 m)
- Großer Sonnleitstein (1639 m)
- Großer Zellerhut (1639 m)
- Gemeindealpe (1626 m)
- Scheiblingstein (1622 m) (mitte segi ajada Scheiblingsteiniga (2197 m), mis asub Steiermargis)
- Drahtekogel (1565 m)
- Sonnwendstein (1523 m)
- Obersberg (1467 m)
- Königsberg (1452 m)
- Großer Sulzberg (1400 m)
- Reisalpe (1399 m)
- Gahns (1380 m)
- Tirolerkogel (1377 m)
- Türnitzer Höger (1372 m)
- Unterberg (1342 m)
- Traisenberg (1230 m)
- Dürre Wand (1222 m)
- Hohenstein (1195 m)
- Eisenstein (1185 m)
- Hohe Wand (1132 m)
- Großer Peilstein (1061 m)
- Weinsberg (1041 m)
- Hocheck (1036 m)
- Nebelstein (1017 m)
- Eibl (1007 m)
- Hohe Mandling (967 m)
- Jauerling (961 m)
- Hoher Lindkogel, ka Eisernes Tor (834m)
- Anninger (675 m)
- Buschberg (491 m)
Alpikurud Redigeeri
Liidumaa piir Steiermargiga kulgeb üle mõlema kuru.
Jõed Redigeeri
Peaaegu kogu Alam-Austria valgub Doonausse. Ainus jõgi, mis suubub Põhjamerre (Moldau ja Elbe kaudu), on Lainsitz Waldvierteli põhjaosas, Erlaufi jõgi.
Olulisemad jõed Doonaust põhja pool (vasakkaldal) on Ysper, Kamp, Krems, Lainsitz, March ja Thaya. Doonaust lõuna pool (paremkaldal) on Enns, Ybbs, Erlauf, Melk, Pielach, Traisen, Schwechat, Fischa, Schwarza, Triesting, Pitten ja Leitha.
Järved Redigeeri
- Ottensteini veehoidla (4,3 km²)
- Lunzi järv (0,69 km²)
- Erlaufi järv (0,56 km², millest umbes pool asub Alam-Austrias)
- Erlaufi veehoidla
- Wienerwaldsee (0,32 km²)
Koopad Redigeeri
Alam-Austria on rikas looduslike koobaste poolest; kokku on registreeritud 4082. Suurem osa koobastest on tekkinud lubja- ja dolokivimites ning seetõttu nimetatakse neid karstikoobasteks. Õõnsused tekivad ka Kesk-Alpide ja Böömi massiivi marmoris. Alam-Austria suurimate koobaste hulgas on:
- Ötscheri koobastik (Ötscher): 27 003 m pikk; Taubenlochi ja Geldlochi ühendus
- Pfannloch (Ötscher): 5287 m pikk
- Lechnerweidhöhle (Dürrenstein): 5252 m pikk
- Trockenes Loch (Schwarzenbach an der Pielach): 4510 m pikk
- Hermanni koobas (Kirchberg am Wechsel): 4430 m pikk
- Eisensteini koobas (Bad Fischau): 2341 m pikk
Kaks viimast on avatud näitusekoobastena koos Allanderi stalaktiidikoopa, Ükssarvikukoopa, Hochkarschachti, Nixhöhle ja Ötschertropfsteinhöhlega.
Maakasutus Redigeeri
| Maakasutuse liik | Pindala, km² | Protsent kogupindalast |
|---|---|---|
| Põllumaa | 7000 | 42 |
| Metsad | 6711 | 40 |
| Rohumaa | 1750 | 11 |
| Alpikarjamaad | 300 | 1,7 |
| Viinamarjaistandused | 315 | 1,9 |
Ajalugu Redigeeri
Alam-Austria ajalugu on väga sarnane kogu Austria ajalooga. Alam-Austrias asub palju linnuseid. Siin asuv Klosterneuburgi klooster on üks vanemaid kloostreid Austrias. Enne Teist maailmasõda oli Alam-Austrias kõige rohkem juute riigis.
Nimed Alam-Austria ja Ülem-Austria tulevad varasematest nimedest Austria allpool Ennsi ja Austria ülalpool Ennsi, mis viitavad Ennsi jõele. Lähtest alla Kesk-Ida-Alpide põhjaserval läbib jõgi Ülem-Austria, seejärel moodustab alamjooksul piiri Ülem- ja Alam-Austria vahel.
13. sajandi keskpaigas hakati seda nimetama Ennsi jõe alamjooksul asuvaks vürstiriigiks (Fürstentum unter der Enns).
Haldusjaotus Redigeeri
Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks: Waldviertel, Mostviertel, Industrieviertel ja Weinviertel. Wachau org, mis asub Mostvierteli piirkonnas Melki ja Kremsi vahel, on kuulus oma maastiku, kultuuri ja veini poolest.
Halduslikult jaguneb liidumaa 20 ringkonnaks (Bezirke) ja neljaks iseseisvaks linnaks (Statutarstadt). Kokku on Alam-Austrias 573 omavalitsusüksust.
Iseseisvad linnad Redigeeri
Ringkonnad Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Statistics Austria, vaadatud 3.01.2021.
Välislingid Redigeeri
Alam-Austria – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis