Industrieviertel

Industrieviertel ([ɪndʊsˈtʁiːˌfɪʁtl̩]; eesti: Tööstusveerand; slovaki: Priemyselná štvrť) või Viertel unter dem Wienerwald ([ˈfɪʁtl̩ ʊntɐ deːm ˈviːnɐvalt]; slovaki: štvrť pod Viedenským lesom) on Alam-Austria neljast veerandikust kagupoolseim. See külgneb põhjas Viini ja Weinvierteliga, läänes Mostvierteliga ning lõunas ja idas vastavalt Steiermargi ja Burgenlandi liidumaadega. Wienerwald moodustab läänepoolse loodusliku piiri ja sellest tuleneb ka alternatiivne nimi "Veerandik Wienerwaldi all".

Alates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Alam-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt maastikulised nimed. Tänapäeval esindavad Tööstusveerandit Wienerwaldi ja Viini Alpide (Wiener-Alpen) ringkonnad.

Ringkonnad muuda

Industrieviertel koosneb järgmistest ringkondadest:

Maastik muuda

Geograafiliselt iseloomustab Industrieviertelit kivivälja tase, mille pruunmuld on tertsiaarsel melassil, nagu ka Viini nõgu lasub mustmullal. Viini nõo maastik koosneb suurtest põllumajanduspiirkondadest, tööstuspiirkondadest ja viinamarjaistandustest piki kuumaveeallikate geoloogilist murrangujoont (Thermenlinie). Kivivälja pruunmuldadel on suured männimetsad, mis rajati keisrinna Maria Theresia ajal, et vältida kõleda maastiku kõrbestumist. Wienerwaldi nõlvadel on olenevalt kliimatingimustest kasvanud erinevad metsatüübid. Idas ulatub vaade silmapiirini, nn. "väravateni", mis on Wienerneustadti värav, Brucker Hainburgeri värav ning värav Rosaliengebirge ja Leitha mägede, Hundsheimi ja Väikeste Karpaatide eraldamiseks. Samaaegselt männimetsa istutamisega on aastatel 1761–1765 kasutatud kampoli tootmiseks otse Wiener Neustadt and Neunkirchen linnade vahelisel teel, nn. Neunkirchneri puiesteel, millest Joseph Liesganig alustas kogu tolleaegse monarhia geodeetilise mõõdistamisega.

Kliima muuda

Aasta keskmine temperatuurivahemik on olenevalt asukohast 11 °C kuni 4 °C. Näiteks Wiener Neustadtis (280 m) on aasta keskmine temperatuur umbes 10,3 °C, sademeid on umbes 630 mm ja lumikatet on peaaegu 40 päeva, pakast on umbes 95 päeva ja päikest umbes 1900 tundi, erinevalt Semmeringist aasta keskmise temperatuuriga umbes 5,5 °C, sademete hulgaga umbes 970 mm, lumikattega umbes 150 päeva, pluss umbes 150 külmapäeva ja umbes 1500 tundi päikesepaistet.

Majandus muuda

Nimetus Industrieviertel tuleneb varajase industrialiseerimise tööstuspiirkonnast, mis oli juba 1783. aastal Wienerwaldi piirkonnas majanduse keskmes. Tänu soodsatele asukohateguritele, nagu lähedus puidust, rauast ja kivisöest kogutavale toorainele ning hüdroelektrienergiaallikatele ja puidule, pluss lähedalasuva Viini linna müügiturg, kasvas siin tööstus.

Tööstuspiirkond sai kahes maailmasõjas tõsiselt kannatada. Pärast Teist maailmasõda kuulus Industrieviertel NSV Liidu okupatsioonitsooni. Nii konfiskeeris nõukogude võim USIA valdusfirma asjad ning eemaldas osa masinaid ja terveid tehaseid täielikult, et need Nõukogude Liidus uuesti kokku panna. Siiski on siin endiselt mitmeid tööstusi. Eriti Thermenlinie (termiline rikkejoon) äärde ehitati pärast 1955. aastat palju väikeseid ja suuri tööstuskeskusi, kui tööstuskeskus Alam-Eco-Plusist lõuna pool. Viini linna ettevõtted olid ühed esimestest, mis sellesse piirkonda kolisid. Kuigi Mödling on liidumaa väikseim piirkond, on sel Austria kõrgeim maksubaas.

Industrievierteli pindala on püsiasulana 4186 km² või 21,8% Alam-Austria pindalast. Püsiasustuseks on aga saadaval vaid 2008 km², mis moodustab 48% Industrievierteli kogupindalast.