Koobas

Koobas on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik. Enamasti loetakse koopaiks vaid neid maa-aluseid tühemikke, mis on nii suured, et sinna saab siseneda inimene.

Lechuguilla koobas, New Mexico.

Acsibi koobas, Argentina.

Piusa koopad, Eesti

Koopad tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel. Enamik koopaid on lubjakivi happelises põhjavees lahustumise tagajärjel tekkinud karstikoopad. Liivakivides esinevad koopad tekivad sufosiooniliselt ehk siis, kui põhjavesi liivateri kaasa viies kivimisse tühemikke tekitab. Koopaid esineb ka rannikuil, kus lainete abradeeriv tegevus tekitab murrutuskulpaid. Vulkaanilistes piirkondades võivad esineda basaldist seintega laavatunnelid. Liustiku sulamise tõttu võivad tekkida liustikusisesed koopad.

Koobaste uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse speleoloogiaks.

Elustik

 Pikemalt artiklis Koopaelustik

Koobaste elustik on alati liigivaene, kui välja arvata koopasuu, kuhu vahel langeb päikesevalgus. Kaugemal ei saa valguse puudumise tõttu toimuda fotosüntees ja sellepärast seal rohelisi taimi ei kasva. Sellegipoolest elavad mitmed loomaliigid koobastes ja isegi eelistavad neid teistele kohtadele.

Tüüpilised koopaloomad on käsitiivalised, kes kasutavad koopaid nii igapäevasteks puhkepaikadena kui ka talvitumiseks. Kajalokatsioonivõime tõttu suudavad nahkhiired lennata kõige kaugematesse, eraldatumatesse ja raskemini ligipääsetavatesse koopasoppidesse, orienteerudes käigustikus, isegi labürintides, suurepäraselt.

Lisaks nahkhiirtele elavad koobastes mõned putukaliigid, ämblikud (Neoleptoneta myopica), vähid, krevetid (Palaemonias alabamae), salamandrid ja kalad (Amblyopsidae). Koobastes elavad liigid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja kaotanud nägemise. Sageli on need liigid väga haruldased, endeemsed.

Koopad Päikesesüsteemis

Koopaid on avastatud lisaks Maale ka Kuul ja Marsil.

Koopaid

Eestis

• Allikukivi koopad
• Aruküla koopad
• Emalätte koobas
• Helme koopad
• Ilmandu koobas
• Koorküla koopad
• Koplipera koobas
• Kuimetsa Iida urked
• Kuradikoobas
• Lopa koobas
• Matu koobas
• Neitsikoobas
• Piusa koopad
• Tori põrgu
• Viimsi Kuradikoobas
• Virulase koobas

Välismaal

• Altamira
• Gutmani koobas
• Kirkhelleren
• Kolin Pirunkirkko
• Kruberi koobas
• Mammutikoobas
• Susiluola
• Škocjani koopad
• Sơn Đoòng
• Thiên Đườngi koobas

Maailma sügavamad koopad

	Koobas	Sügavus, m	Pikkus, m	Asukoht
1	Kruberi	–2191	13 232	Abhaasia, Gruusia
2	Snežnaja	-1753	24 080	Abhaasia, Gruusia
3	Lamprechtsofen	-1632	50 000	Austria
4	Mirolda	-1626	13 000	Prantsusmaa
5	Gouffre Jean-Bernard	-1602	20 536	Prantsusmaa
6	Torca Del Cerro	-1589	7060	Hispaania
7	Sarma	-1543	6370	Abhaasia, Gruusia
8	Pantjuhhinskaja	-1508	5530	Abhaasia, Gruusia
9	Sima de la Cornisa	-1507	6445	Hispaania
10	Čehi 2	-1502	5291	Sloveenia

Maailma pikimad koopad

	Koobas	Pikkus, m	Sügavus, m	Asukoht
1	Mammutikoobas	590 629	-115	USA
2	Optimistitšeskaja	230 140	-15	Ukraina
3	Jewel Cave	225 405	-193	USA
4	Wind Cave	208 651	-197	USA
5	Lechuguilla	201 232	-489	USA
6	Hölloch	194 511	-939	Šveits
7	Fisher Ridge koopad	180 026	-108	USA
8	Ox Bel Ha koopad	172 320	-33	Mehhiko
9	Sac Actuni koopad	158 326	-72	Mehhiko
10	Siebenhengste-Hohgant-Höhle	154 000	-1340	Šveits

Vaata ka

• Speleomatkamine