Ava peamenüü

Veelained on vees tekkivad lained. Lainetena kandub vees energia ühest kohast teise.

Nad jagunevad pinnalaineteks, pikkadeks laineteks ja siselaineteks.

Sisukord

PinnalainedRedigeeri

 
Vee osakeste liikumine veepinna erinevates kihtides
  Pikemalt artiklis Pinnalained

Vee pinnalained on pinnalained vee ja õhu piirpinnal.

Walter Munki järgi hõlmavad nad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained).

Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused.

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained.

Tuulelainete tekkimineRedigeeri

 
Tuulelainete tekkimise skeem
 
Satelliidiülesvõte merelainetest (vasakul)
  Pikemalt artiklis Tuulelained

Vasakpoolsel pildil on näitlikustatud tuulelainete tekkimist. Tuul puhub vasakult üle rahuliku veepeegli. Veepinnal peavad tuule ja vee erinevad horisontaalsed kiirused ühtlustuma. Piirpinna moodustub mittepideva potentsiaalse voolamise tagajärjel.

Pikad lainedRedigeeri

  Pikemalt artiklis Pikad lained

Merevärinad võivad tekitada tsunamisid. Ka loodelained on pikad lained.

Vaata kaRedigeeri