Vein

viinamarjamahla kääritamisel saadav alkohoolne jook

Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne. Euroopa Liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkohoolne jook". Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlakatest, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel on Eestis hakatud vähesel määral valmistama ka viinamarjaveini, mille kvaliteet ei küündi aga veel maailmas tunnustatud tasemeni.

Punane vein
Valge vein

ViinamarjasordidRedigeeri

  Pikemalt artiklites Viinamarjasordid ja Viinamarjasortide loend
Suurimad tootjariigid 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Itaalia 4 609 554 17,1
  Prantsusmaa 4 198 632 15,6
  Hispaania 3 591 300 13,4
  USA 2 250 000 8,4
  Hiina 1 500 000 5,6
  Argentina 1 467 764 5,5
  Austraalia 1 244 780 4,6
  LAV 1 026 100 3,8
  Saksamaa 1 000 100 3,7
  Tšiili 824 642 3,1
Maailm kokku 26 900 685 100

Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt hariliku viinapuu (Vitis vinifera) marju, Ameerika mandril aga ka kohalike viinapuuliikide põhja-viinapuu ehk ameerika viinapuu Vitis labrusca ja kallas-viinapuu (Vitis riparia) marju. Hariliku viinapuu Vitis vinifera liigist on aretatud üle 4000 sordi, veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 150 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.

Veinide liigitamineRedigeeri

Maitse järgi liigitatakse veinid kuivadeks, poolkuivadeks, poolmagusateks ja magusateks veinideks. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, šerrid, burgunderid jt.

VeinipiirkonnadRedigeeri

 
Viinapuuistandik Itaalias

Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (USA California osariigis, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jms) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Samas on vanad veinitraditsioonid ja omamaised sordid püsinud ka Ida- ja Kagu-Euroopas ning Kaukaasias, kuid rahvusvahelises veinitööstuses ja -turunduses domineerib Lääne-Euroopa.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 04.01.2011. Inglise.

VälislingidRedigeeri