Ava peamenüü
Punane vein Valge vein
Punane vein
Valge vein

Vein (ladina vinum 'vein') on Üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 v/v% alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne. Euroopa liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkophoolne jook". Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlaketet, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel on Eestis hakatud valmistama vähesel määral ka viinmarjaveini, mille kvaliteet kahjuks ei küündi maailmas tunnustatud tasemele.

ViinamarjasordidRedigeeri

Vaata ka: Viinamarjasortide loend

Veini tegemisel kasutatakse suuremas osas Vitis vinifera liigi , Ameerika mandril aga ka Vitis labrusca ja Vitis riparia viinamarju. Vitis vinifera liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 150 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.

Veinide liigitamineRedigeeri

Maitse järgi liigitatakse veine nelja rühma: kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, šerrid, burgunderid jt.

VeinipiirkonnadRedigeeri

 
Viinapuuistandik Itaalias
Suurimad tootjariigid 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Itaalia 4 609 554 17,1
  Prantsusmaa 4 198 632 15,6
  Hispaania 3 591 300 13,4
  USA 2 250 000 8,4
  Hiina 1 500 000 5,6
  Argentina 1 467 764 5,5
  Austraalia 1 244 780 4,6
  LAV 1 026 100 3,8
  Saksamaa 1 000 100 3,7
  Tšiili 824 642 3,1
Maailm kokku 26 900 685 100

Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jts) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 04.01.2011. Inglise.

VälislingidRedigeeri