Leitha (saksa: [ˈlaɪtaː]; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi. Selle pikkus on 120,8 km (168,5 km koos lähtejõe Schwarzaga). Selle valgla pindala on 2138 km².

Leitha
Lajta
Leitha Kleinwolkersdorfi juures
Leitha Kleinwolkersdorfi juures
Lähe Lanzenkirchen Viini nõo lõunaosas
Suubub Doonau Mosonmagyaróvári juures
Valgla maad Austria ja Ungari
Valgla pindala 2138 km²
Pikkus 120,8 km

EtümoloogiaRedigeeri

Lithaha jõge Karolingide Avaari margis on esmakordselt mainitud 833. aasta dokumendis, mille andis välja Ludwig Sakslane, Karolingide keisri Ludwig Vaga poeg ja Baieri hõimuhertsogkonna valitseja. Vanaülemsaksakeelne nimi lît viitas tõenäoliselt pannoonia (illüüria) tähendusele "muda", nagu säilis endises ungarikeelses nimes Sár (vrd mocsár, 'lodu').

KulgRedigeeri

 
Tahvel Leitha lähtel

Leitha saab alguse Alam-Austrias, kui ühinevad Schwarza, mis tuleb Põhja-Lubjakivialpide Schneebergi, Raxi ja Schneealpe mäestikest, ja Pitten. Ebenfurthi ja Leithaprodersdorfi ning Bruck an der Leitha ja Gattendorfi vahel moodustab Leitha osa Austria Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaade vahelisest piirist. Nickelsdorfist idas läheb jõgi Ungarisse, kus see suubub Mosonmagyaróvári lähedal Szigetközi saarest läänes Doonau Mosoni harusse. Olulised linnad jõe ääres on Wiener Neustadt, Bruck ja Mosonmagyaróvár.

Suur hulk Schwarza vett suunatakse Wiener Neustadti kanalisse ja Viini joogiveevarustusse. Veelgi enam, mitmed kanalid lahknevad Leithast, toites minevikus ketrusettevõtteid, tänapäeval väikeseid hüdroelektrijaamu. Seibersdorfi ja Hof am Leithaberge vahel eemaldatakse sel eesmärgil suurem osa Leitha veest. Sealt edasi jookseb Leitha tavaliselt kuivaks, välja arvatud juhul, kui selle vool ülemjooksul on ebaharilikult suur. Ka Katzelsdorfist allavoolu on jõesäng peaaegu täiesti kuiv.

 
Leitha kuivanud säng Bad Erlachi lähedal

Ajalooline piirRedigeeri

Pärast ungarlaste vallutusi Karpaatide nõos 9. sajandi lõpus julgesid madjari ratsanikud tungida külgnevatele Lääne-Frangi aladele, kuni kuningas Otto I neid lõpuks 955. aasta Lechfeldi lahingus lõi. Seejärel vallutasid Baieri hertsogi Heinrich II Riiaka väed järk-järgult tagasi Wienerwaldi taga olevad maad kuni Leitha jõeni, kus 976. aasta paiku loodi Babenbergist markkrahv Leopold I juhtimisel Idamark (Ostarrîchi).

Aastatuhande vahetuse paiku kulges piki Leitha kallast Ungari piir (Gyepű), mis 1156. aastast moodustas Austria hertsogkonna idapiiri koos Wiener Neustadti, Brucki ja Hainburgi kindlustega. Viimane Babenbergist Austria hertsog Friedrich II tapeti 1246. aasta Leitha jõe lahingus Ungari kuninga Béla IV vastu. Piiri kulgemist kinnitas kuningas Sigismundi 1411. aasta dokument, kui tema tütar Elisabeth abiellus Habsburgist Austria hertsogi Albrecht II-ga. Kohanimed Tsisleitaania, Transleitaania ja Lajtabánság on kõik tuletatud Leitha jõe nimest. Pärast Austria-Ungari kompromissi, millega loodi Kaksikmonarhia, oli Transleithanien ("sealpool Leithat") Viini kõnekeelne sõna Leitha-taguse piirkonna jaoks (tähendas Ungarit või Ungari kuningriiki), samas kui Cisleithanien ("siinpool Leithat") tähistas Austria maid. Need nimed peegeldasid Viini ja Austria vaatenurki ülejäänud keisririigi suhtes, sest Viin asus 'sellel' poolel ja teine osa, Ungari, asus 'tollel' poolel. Sellegipoolest ei moodustanud Leitha kogu piiri nende kahe vahel: näiteks Galiitsia ja Bukoviina, mis kuulusid Tsisleitaaniasse, olid Ungarist kirdes. Niisamuti moodustas Morava jõgi piiri Tsisleitaania Morava ja Transleitaania alade vahel praeguses Slovakkias (Ülem-Ungari).

 
Leitha sild Wampersdorfi (Pottendorfi vald) Alam-Austrias ja Wimpassingi (Vimpác) Burgenlandis vahel

Austria-Ungari lagunemisel pärast Esimest maailmasõda määrati 1920. aasta Trianoni rahulepinguga väljakuulutatud Lajtabánság (Leitha banaat), Lääne-Ungari territoorium Austria vabariigile (Burgenlandina), millega jõe kulg sai Austria sisepiiriks.

Vaata kaRedigeeri