Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.

Vabrik kasutab toorainena valdavalt Eestist kogutud vanapaberit, millest toodetakse kartongi, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid.

Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte ja suurim pakkenurkade tootja Skandinaavias.

Ajalugu

Räpina paberivabriku alguseks võib lugeda 1728. aastat, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal.

18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud Räpina mõisa vesiveski.^[1]

Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on Räpina paberivabriku peakorpuse^[2] hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis.

Esimese maailmasõja alguses omandas Räpina paberivabriku Leo Mirvits (Mirwitz; 1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede rahapaberit. 1923. aastal kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse^[3]. 1924. aastal asus Räpina paberivabriku peakontor ja juhatus Tartus Põik tänav ning osakonnad: Tallinnas, Maakri tänav 4 Pärnus, Nikolai tänav 6. ja Valgas, Pihkva tänav 6.

Tänapäev

Räpina paberivabrik on Skandinaavia juhtiv pakkenurkade tootja, kelle sortimendis on ka erinevat tüüpi kartong ja paber. Põhitoodanguna toodetakse erinevat tüüpi pakkenurki, mida valmistatakse kohapeal toodetud kartongist. Neid turustatakse nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Tootmiseks vajalik vanapaber pärineb trükitööstustest, kaubandusest ja taaskasutuskonteineritesse pandud materjalidest.^[4]

Paberiveski hoone ning paberitootmis- ja kontorihoone, veebruar 2025. Foto: Koit Kõrvel.

Keskendudes energiatõhususele ja keskkonnasõbralikkusele, kasutatakse toodangu valmistamisel järjest rohkem roheenergiat. Rajatud on päikesepark ning restaureeritud vanas paberiveski hoones töötav hüdroelektrijaam. Tootmiskvaliteedi tõstmiseks uuendatakse järjepidevalt masinaparki ning tootmisprotsesse.^[5]

Paberivabrik on tänu Euroopa Liidu rahastatud projektidele saanud teha värskendusi varustuskindluse tagamiseks, fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks, tootmise tõhustamiseks ja pakkenurkade tootmiseks vajalike seadmete hankimiseks. Eesti-Läti koostööprojekt „Revival of Industrial heritage for tourism development"^[6] aitas paberivabrikul luua koostöövõrgustiku ja populariseerida kohalikku tööstuspärandit.