Räpina paberivabrik
Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres.
Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse paberit, pappi, kartongi, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid.
Räpina paberivabrik on Eesti kõige vanem tänini töötav tööstusettevõte.
Ajalugu
muudaRäpina paberivabriku alguseks võib lugeda 1728. aastat, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina mõisa. Ehitusmeister Johann Georg Keiseri juhtimisel rajati jõele pais ja tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal.
18. sajandi lõpus ehitati ka kahekorruseline, massiivne krohvitud Räpina mõisa vesiveski.[1]
Paberivabriku hoone, mida on mitu korda ümber ehitatud, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Tänapäeval on Räpina paberivabriku peakorpuse[2] hoone riiklikult kaitstud kultuurimälestis.
Esimese maailmasõja alguses omandas Räpina paberivabriku Leo Mirvits (Mirwitz; 1881–1944). Paberivabrikus valmistati Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede rahapaberit. 1923. aastal kaotas Leo Mirvits terve oma varanduse[3]. 1924. aastal asus Räpina paberivabriku peakontor ja juhatus Tartus Põik tänav ning osakonnad: Tallinnas, Maakri tänav 4 Pärnus, Nikolai tänav 6. ja Valgas, Pihkva tänav 6.
Fotod
muuda-
Räpina paberivabriku peakorpus
-
Räpina paberivabriku peakorpus
-
Räpina paberivabriku peakorpus
-
Räpina paberivabriku peakorpus ja Räpina mõisa vesiveski
Viited
muuda- ↑ Räpina mõisa vesiveski kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.03.2021)
- ↑ Räpina paberivabriku peakorpus kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.03.2021)
- ↑ Leo Mirvits 50 aastane., Tõe Hääl, nr. 39, 26 september 1931
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Räpina paberivabrik |
Välislingid
muuda