Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
| Räpina kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Rappin | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Räpina Miikaeli kirik | |
Piirkonna ajaluguRedigeeri
1624/1627. aasta luterlikus kirikuvisitatsioonis märgitakse, et Räpina piirkonnas on igal talupojal väike erakabel, kus ta oma pühakut teenib.[1].
Kihelkond moodustati 1636. aastal Põlva ja Võnnu kihelkondade äärealadest. [2] Kihelkonnakirikuks oli Miikaeli kirik. ui 19. sajandi alguses pandi talupoegadele perekonnanimed, sündis Räpina kihelkonnas omamoodi rekord - enam kui 4/5 antud nimedest olid unikaalsed ehk sellised, mida mujal Eestis ei esinenud. Selle üheks põhjuseks oli Räpina kihelkonnale omase nime lõpu "-ing" kasutamine[3] (nt Jüring, Seping, Saksing).
Räpina kihelkonna mõisadRedigeeri
Kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 11 karjamõisat. [2]
- Räpina kirikumõis (Pastorat Rappin)
- Kahkva mõis (Kachkowa) rüütlimõis
- Küka mõis, Meeksi mõisa karjamõis
- Meeksi mõis (Meeks) rüütlimõis
- Mägiotsa mõis (Katharinenhof), Räpina kõrvalmõis
- Naha mõis (Nahha), Meeksi kõrvalmõis
- Palo mõis (Pallamois) rüütlimõis
- Puusta mõis, Toolamaa mõisa karjamõis[4]
- Rahumäe mõis (Friedholm) rüütlimõis
- Raigla mõis (Raigla), Räpina kõrvalmõis
- Ruuna mõis, Veriora mõisa karjamõis
- Ruusa mõis, algselt Toolamaa mõisa karjamõis
- Räpina mõis (Rappin) rüütlimõis
- Toolamaa mõis (Tolama) rüütlimõis
- Veriora mõis (Paulenhof) rüütlimõis
- Võiardi mõis, Toolamaa mõisa karjamõis
- Võõpsu mõis (Wöbs), Räpina kõrvalmõis
Räpina kihelkonna valladRedigeeri
Räpina kihelkonna kalmistudRedigeeri
Räpina kihelkonna pärandRedigeeri
Eesti Rahva Muuseumi kogudes on 2008. aasta seisuga Räpina kihelkonnast kokku 680 museaali. Liigiti on pooled kogutud esemetest tekstiil ja rõivastus, üle saja eseme on majapidamisriistu, üle poolesaja käsitöötehnika ja elatusalade valdkonnast ning kümmekond liikumisvahendit. Esimest korda käidi kihelkonnast ERM-ile vanavara kogumas 1911. aastal.[5]
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Enamik pikliku kujuga kihelkonnast kuulub tänapäeval Põlva maakonda, põhjatipp Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, seal hulgas ka Piirissaar, kuulub Tartu maakonda Meeksi valda. Kihelkonna keskosa alad moodustavad Räpina valla, lõunapoolsed alad jäävad Veriora valda. Väike kihelkonna idaserv kuulub Mikitamäe valda. Väga väike ala kihelkonna lääneservas kuulub ka Mooste valda.[2]
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti ajalugu II, Tartu 2012, lk. 282.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Räpina kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)
- ↑ Perekonnanimede panekust Eestis. Kristiine Kurro, Karl Kurro
- ↑ Toolamaa vallas., http://www.folklore.ee/
- ↑ Räpina kihelkond Eesti Rahva Muuseum
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. lk 387.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. lk 283–284.
- Miralda Ehrlich. Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast Räpina ja Kahkva valdadest Eesti Kirjandusmuuseum. 2006.
- Erika Sepp. Ajaloolist traditsiooni Räpina kihelkonnast Meeksi, Veriora ja Toolamaa valdadest Eesti Kirjandusmuuseum. 2006.