Walter von Engelhardt
Moritz Alexander Walter von Engelhardt (30. juuni (vkj 18. juuni) 1864 Tartu[1] – 1940 Düsseldorf) oli baltisaksa aednik. Ta sündis Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori, tõelise riiginõuniku Gustav Moritz Constantin von Engelhardti ja Amalie Helene Alexandra von Oettingeni pojana.[2]
Engelhardt kujundas mitmeid Liivimaa mõisaparke – Õisu, Räpina, Luua (1893), Pühajärve, Kärstna (1904) jt. Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki, millest kuulsamad on Skrīveri, Kazdanga, Lielstraupe, Unguri ja Hopa mõisapark ning mitmed Riia linnapargid.
Engelhardti aiakujundust iseloomustab avar, kaugele ulatuv muruplats peahoone ees, enamasti vaatega veekogule. Muruplatsi palistavad kahelt poolt madalad põõsaste grupid, nende taga kõrgemad põõsad ja seejärel suured, tavaliselt pügamata jäetud puud. Põõsagruppide ja muru vaheline piir joonistub lainjalt. Muru servi ilmestasid sageli siberi nulu grupid, mis on ainulaadne Eesti parkidele.[3]
Euroopas peetakse teda 20. sajandi uue saksa aiastiili rajajaks ja Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna loojaks. Engelhardti ettepanekul ja põhjendusel sai moodsast aiakunstist eraldi kunstiliik – varem oli see olnud arhitektuuri osa.
Alates 1905. aastast töötas ta Düsseldorfi linna aednikuna.
Perekond
muudaMoritz Alexander Walter von Engelhardt abiellus 1893. aastal vabapreili Anna Maria Gertrud von Drachenfelsiga, kes oli vabahärra Eduard von Drachenfelsi ning Pauline von Behri tütar. Abielust sündisid:
- Heinrich Moritz Eduard von Engelhardt (1894–1918), hukkus sõjategevuses Picardies
- Arnold Peter Philipp von Engelhardt (1896–1915), hukkus sõjategevuses Galiitsias
- Karin Helene Elisabeth von Engelhardt (sündis 1898), abiellus Carl Liebrechtiga
Viide:[1]
Esivanemad
muuda| Walter von Engelhardti esivanemad | ||||
| Moritz Alexander Walter von Engelhardt (1864–1940) |
Gustav Moritz Constantin von Engelhardt | Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1778–1842) |
Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798) |
Kaspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768) |
| Britta Eleonore von Rosen (suri 1746) | ||||
| Charlotte von Richter (1737–1811) |
Eestimaa maanõunik Christoph Adam von Richter (1694–1758) Uuemõisa ja Sutlepa mõisnik | |||
| Barbara Hedwig von Oettingen (1712–1775) | ||||
| Catharina Elisabeth Johanna von Müller | Gotthard Christoph von Müller | Johann Matthias von Müller | ||
| ??? von Pietsch zu Wessin | ||||
| Barbara von Maydell | Otto Reinhold von Maydell | |||
| Johanna Christiane von Richter | ||||
| Amalie Helene Alexandra von Oettingen | Alexander von Oettingen | Franz Georg von Oettingen | Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1780) Koonu mõisnik | |
| Helena Dorothea von Anrep | ||||
| Charlotte Ottilie von Buxhoeveden | Philipp Johann von Buxhoeveden | |||
| Vabapreili Katharina Christina Beata von Maltitz (1751–1825) | ||||
| Dorothea Helena von Knorring | Rittmeister Peter Christian Heinrich von Knorring (sündis 1765) |
Major Frommhold von Knorring (1721–1780) Kiltsi, Kurisoo, Ehmja ja Einmanni mõisnik | ||
| Margaret Elisabeth von Wistinghausen | ||||
| Katharine Helene Charlotte von Baranoff (sündis 1774) |
Christoph Heinrich von Baranoff (1747–1818) Suure-Lähtru mõisnik | |||
| Helene Juliane Charlotte von Helffreich (1754–1820) | ||||
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 lk. 41 (saksa)
- ↑ 2,0 2,1 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 lk. 40 (saksa)
- ↑ Mari Laane Iluaianduse käsiraamat. 2005 Varrak lk16
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 lk. 36 (saksa)
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 lk. 39 (saksa)
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 lk. 67 (saksa)
