Haapsalu asehaldurite loend
Haapsalu asehaldurite loend on Rootsi kuninga nimel Rootsi-aegset Haapsalut valitsenud asehaldurite loend.
Põhjamaade seitsmeaastases sõjas, 1563 vallutasid rootslased Haapsalu, Läänemaa ja poole Saaremaast, sõja ajal valdasid linna taanlased, venelased, kuni 1581[1] vallutas Karl Henriksson Horn Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnuse koos kogu Läänemaaga. Rootsi alla minekuga jäi Haapsalu Haapsalu linnuselääni keskuseks[2]. Haapsalu linnusesse majutati Rootsi garnison ja linnuselääni juhtis kuninga ja De la Gardiede Haapsalu linnuselääni[3]asehaldur. 1691. aastal redutseeriti Haapsalu linn ning linna tegevus allutati riigi kontrolli alla.
Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu#Rootsi valitsusaeg Haapsalu linnuselään, Läänemaa
Haapsalu asehaldurid
muuda- 1563–1564, Toennis Becker[3] jj
- 1565–1566, Jöns Jönsson
- 1565 Tönies Olufsson (ka Tomes Olszonn; Tjusterby ja Lapinjärvi mõisnik)[4], Haapsalu lossifoogt
- 1566–1567, Hans Zinnemann von Weymarn (surnud 1567)
- 1568–1571, Berend Huldt
- 1571–1572, Bruniell Smaland
- 1576, Claus von Ungern, Taani Saaremaa asehaldur
- 1576, vene võimu aeg
- 1581, Reinhold Kosküll[viide?]
- 1581–1584, Karl Henriksson Horn af Kanckas, kuninga asehaldur juhtis[5] Haapsalu linnuselääni
- Ewolt Friedrich[3]
- 1584 Arvid Henriksson Horn[viide?] (1560–1606[6])
- 1584–1586[viide?] Tönnis Maydell (surnud 1600)
- 1585[7]–1586[3] Mauritz Birgersson Grip (1547–1592), Haapsalu, Koluvere, Lihula ja Läänemaa[8] asehaldur (Rootsi Gripi aadlisuguvõsast)
- 1586–1590[3], Kaspar von Tiesenhausen[9]
- 1590 Evert Bretholt[10] (Breitholtz)
- 1590/1591[3]–1599/1600[3] Gerhard Dönhof[11]
- 1600, Nils Germundsson
- Christoffer Somme (Sum)
- 1601, Joachim von Grieben
- 1601[5] Wolter Kursell (surnud 1604[12]/8)[13] Haeskast - Rootsi-Poola (1600–1611) sõja ajal
- 1601 Christer Somme
- 1602 Fromhold von Tiesenhausen
- 1603–1605[3], Heinrich Kursell (surnud 1608)[14], Christian Schade ja Christoph Hartmann
- 1603 Christer Somme, Haapsalu linnuse asehaldur
- 1603–1605, Kersten/Christer Schade, Haapsalu asehaldur[15]
- 1605–1613[3], Johann von Derfelden vanem (1561–1633)
- 1611 Adam Schraffer (surnud 1630)[16]
- 1613–1619 Johann (Hans) Maydell (surnud 1623), Pärnu ja Haapsalu asehaldur[17]
- 1622–1630, Hans von Fersen (surn. 1641[18])
- Pärast Haapsalu krahvkonna rajamist 1628. aastal eraldati Haapsalu administratiivselt ülejäänud Läänemaast ja seda haldas De la Gardiede määratud asehaldur.
- 1631 Jürgen Berg[3]
- 1633–1635, Engelbrecht von Mengden
- 1636–1640, Matthias Platzbeck
- 1641–1654, Heinrich von Knorring
- 1654–1658, Arend von Burghausen
- 1659–1660, Heinrich Krywmann
- 1663–1678, Heinrich Hertzog (ülemfoogt)
- 1667–1669, Johann von Schlippenbach
- 1678–1691, Heinrich Kohl (ülemfoogt)[3]
Viited
muuda- ↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 7., Lääne Elu, nr. 5, 12 jaanuar 2008
- ↑ Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 11., Lääne Elu, nr. 9, 22 jaanuar 2008
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 15. "Haapsalu linnuselääni asehaldurid", Lääne Elu, nr. 13, 31 jaanuar 2008
- ↑ Handlingar rörande Skandinaviens historia, 5-6, lk.27
- ↑ 5,0 5,1 Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 11., Lääne Elu, nr. 9, 22 jaanuar 2008
- ↑ Arvid Henriksson Horn, www.adelsvapen.com
- ↑ Mauritz Birgersson Grip, friherre till Vinäs och Tärnö Född 1547. Död 1591. Utnämnd den 31 mars 1585 till ståthållare på Hapsal, www.adelsvapen.com
- ↑ Moritz (Grip), sok.riksarkivet.se
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 [1]
- ↑ Evert I Bretholt (ca 1545 Tallinn – 1622 Haapsalu), Ståthållare, Hapsals slott, breitholtz.org
- ↑ Rootsi kuninga Johan III ja Poola-Rootsi kuninga Zygmunt III Waza asehaldur
- ↑ Haeska mõis (Martna khk), Eesti Ajalooarhiiv, Kinnistute register
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 119
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk. 120
- ↑ Kersten Schade, Haapsalu asehaldur 1603-1605, Varbla mõisniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Jonas Hallenberg: Svea rikes historia under konung Gustaf Adolf den stores regering 1, 1790, lk. 129
- ↑ Astaf von Transéhe-Roseneck, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1, 1929, seite 613
- ↑ Kirna mõis (Türi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirjandus
muuda- Russwurm, C. Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Gegenwart: Nachrichten aus Geschichte und Sage. Reval: Franz Kluge, 1877. Lk 59.
- Kalev Jaago, Rootsi aeg 1563 – 1710 15. "Haapsalu linnuselääni asehaldurid", Lääne Elu, nr. 13, 31 jaanuar 2008