Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Tallinna asehaldurkond

saksa keeles Revalschen Statthalterschaft
vene keeles Ревельское наместничество

Elanikke: 202 300 (1785) Muuda Vikiandmetes
kubermangulinn: Tallinn
Tallinna asehaldurkond
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Tallinna asehaldurkond moodustati Tallinna kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel. Halduskorralduse seadusega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2–4 kubermangu). Erandid olid: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang, kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner[1][viide?]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja lõppes Katariina II surma (1796) järel, kui Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797 taastati asehalduskorraeelne halduskord ja taastati Eestimaa kubermang.

Tallinna asehaldurkonnast põhja pool, üle Soome lahe asusid Rootsi võimu all olnud Soome alad, asehaldurkond piirnes kirdes Viiburi, idas Peterburi ja Novgorodi, kagus Pihkva ning lõunas Riia asehaldurkonnaga.

Asehaldurkonna valitsemineRedigeeri

Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid
 
Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner aastatel 17831792, George Browne
 
Nikolai Repnin, Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 17921798
Kubernerid (vene правитель Ревельского наместничества)
Asekubernerid (vene вице-губернатор ("поручик правителя") Ревельского наместничества)

Asehaldurkorra kehtestamisega hakati Eesti- ja Liivimaa kubermange nimetama Tallinna ja Riia asehaldurkondadeks. Kehtestati uus ametnikkonna normkoosseis, mis vastas Venemaa sisekubermangude omale. Tallinnas ja Riias hakkasid tegutsema (tsiviil)kuberneri juhtimisel kubermanguvalitsused. ja tsiviilkuberneride kätte koondus kubermangude tegelik haldus. Nad allusid otse senatile. Kubermangude rahaasjade korraldamiseks loodi kroonupalat. Asutuse ülesannete hulka kuulusid riigimaksude kogumine, maksualuse elanikkonna üle arvestuse pidamine, nekrutivõtmine ning riigimõisate ja –metsade haldamine.

Haldusjaotus 1783–1796Redigeeri

5. juuni 1783. aasta ukaasiga moodustati endise nelja maakonna asemel viis maakonda. Paldiski linnale, milline rajati tänu soodsale asukohale Läänemere ääres, moodustati juurde ka maakond. Tallinna asehaldurkonna haldusjaotus kujunes järgmiselt:

  • Tallinna kreis (sks Der Revalsche Kreis; vene Ревельский (Гарриенский, Гарский) уезд) – kreisilinn Tallinn, 7 kihelkonda
  • Paldiski kreis (Der Baltis(ch)port(i)sche Kreis; Балтийский порт; Балтийско-Портское уезд) – kreisilinn Paldiski, 7 kihelkonda
  • Haapsalu kreis (Der Hapsalsche Kreis; Гапсальский (Викский) уезд) – kreisilinn Haapsalu; Hiiumaa, Vormsi ja Noarootsi saared, 15 kihelkonda
  • Paide kreis (Der Weissensteinsche Kreis; Вейсенштейнский (Йервенский, Эрвенский) уезд) – kreisilinn Paide, 8 kihelkonda
  • Rakvere kreis (Der Wesenbergsche Kreis; Везенбергский (Вирляндский, Вирский) уезд) – kreisilinn Rakvere, 9 kihelkonda

Balti erikorra ja asehalduskonna aegsed erinevusedRedigeeri

Balti erikordRedigeeri

Muudatused enne asehalduskorra kehtestamistRedigeeri

1783. aasta 3. märtsi ukaasiga moodustati Läänemere saartest eraldi haldusüksus – Kuressaare oblast keskusega Kuressaare linnas. Haldusüksus jaotati kaheks – Saaremaa ja Hiiumaa maakonnaks. Hiiumaale pidi tulema maakonnalinn, kuid selle koht jäi valimata ja linn rajamata.

Asehalduskorra kehtestamisel muudeti see ukaas 3. juulil 1783 ära. Hiiumaa läks tagasi Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi alla ning Saaremaa läks Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisina.

 
Venemaa keisririigi Läänemere-kubermangude Tallinna ja Riia asehalduskonnad, uute kreiside piiridega

AsehalduskordRedigeeri

Kõrgemaks esindajaks sai mõlema asehaldurkonna jaoks üks kindralkuberner, kelle asukohaks määrati Riia linn. Sisuliselt muutis uus kord Eesti- ja Liivimaa Venemaa keisririigi sisekubermangudeks. Asehalduskorra ajal 1783. aastal loodi Haapsalu (endine Läänemaa) ja Tallinna kreis (endine Harjumaa) vahele uue kreisina Paldiski kreis, mis küll kohe pärast asehalduskorra likvideerimist kaotati. Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused ja säilitas need ka pärast asehalduskorra likvideerimist.

OmavalitsusreformRedigeeri

1785. aastal seoses nn. aadli armukirja laiendamisega Balti provintsidele, kuulus täielikult likvideerimisele senine Eestimaa rüütelkonna omavalitsuslik organisatsioon ja kaotas maksvuse ka aadlimatrikkel. Maiskondliku aadli õigused muutusid nüüd võrdseteks senise immatrikuleeritud aadli omadega. Kava kohaselt, kindralkuberneri või kuberneri kutsel pidi, kolme aasta järel kokku tulema Eestimaa Maapäevale, valima kubermangu marssali (endine Eestimaa rüütelkonna peamees), maakondade marssalid ja aadlipealikud maakondades, ametiisikud kohtu, politsei ja muul alal, arutama mõningaid muid päevakorras olevaid küsimusi jne. Kuid sääraste maapäevade õigused olid endistega võrreldes tunduvalt väiksemad.

Politsei- ja kohtureformRedigeeri

Asehalduskorra ajal reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja üldise hoolekande kolleegiumid, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega[2]. Politsei ülesandeid maakondades asus täitma alammaakohus, linnades politseivalitsus. Reformijärgses kohtusüsteemis tekkis talupoegade jaoks alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus. Teise astme kohtus seati ametisse prokurörid, kes allusid kubermangu peaprokurörile. Süsteemi täiendasid armuandmiskirjade süsteem. Linnades kuulusid politseilised ametikohustused linnafoogtile.

1783. aastal määratleti Tallinna asehaldurkonna uute ametiasutuste koosseis:

  • 1) kubermanguvalitsuses — 1 kuberner, 2 kubermangu nõunikku ja 1 sekretär;
  • 2) kroonupalatis — 1 viitsekuberner, 1 ökonoomia direktor, 2 nõunikku, 1 kassameister, 2 assessorit, 4 vannutatud meest ja 1 sekretär;
  • 3) tsiviilkohtupalatis — 1 eesistuja, 2 nõunikku, 2 assessorit ja 1 sekretär;
  • 4) kriminaalkohtupalatis — 1 eesistuja, 2 nõunikku, 2 assessorit ja 1 sekretär;
  • 5) ülem-maakohtus — kahele departemangule kokku 2 eesistujat, 10 kaasistujat, 1 prokurör, 2 asjaajajat ja 2 sekretäri;
  • 6) ülem-korrakohtus — kahele departemangule kokku 2 eesistujat, 10 kaasistujat, 1 prokurör, 2 asjaajajat ja 2 sekretäri;
  • 7) kreisikohtus — 1 kohtunik, 2 kaasistujat ja 1 sekretär;
  • 8) alam-korrakohtus — 1 kohtunik, 4 kaasistujat ja 1 sekretär;
  • 9) alam-maakohtus — 1 esimees, 4 kaasistujat ja 1 sekretär[3]

Kuna uus kord ei vastanud Uusikaupunki rahuga tagatud Läänemere-provintside autonoomia tingimustele, muutis uus keisri Paul I 1796. aastal asehaldurkorda. Muudatus jõustus 1797. aastal.

Koos asehaldurkorra kaotamisega likvideeriti ka enamik moodustatud asutusi. Alles jäid Eestimaa ja Liivimaa kubermanguvalitsused, kroonupalatid ja üldise hoolekande kolleegiumid.

 
Venemaa keisririigi Läänemere-äärsed ja Loode-Venemaa asehaldurkonnad

KirikuhaldusreformidRedigeeri

Asehalduskorra ajal moodustati igas kreisis eraldi praostkond. Eestimaal oli luteri usu kogudustest kaheksa praostkonda: Tallinna, Paldiski 1., Paldiski 2., Rakvere 1., Rakvere 2., Paide, Haapsalu 1., Haapsalu 2. ja Haapsalu 3. praostkond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1781-06-13 – Именной указ Екатерины о губерниях
  2. Üldhoolekandekollegium
  3. Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 26

KirjandusRedigeeri

  • Wilhelm Christian Friebe: Physisch: ökonomisch, und statistische Bermerkungen von Lief- und Ehstland. Zweite Abteilung: Die Revalsche Statthalterschaft, Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, 1794, Google books

VälislingidRedigeeri