Tallinna kubermang
Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.
Ревельская губерня | |
---|---|
| |
eesti keeles Tallinna kubermang | |
| |
| |
Elanikke: 135 000 ![]() | |
kubermangulinn: Tallinn (1719–1796) | |
![]() |


Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

Tallinna kubermangu moodustamine muuda
Tallinna kubermang moodustati algselt 1719. aastal, Vene tsaar Peeter I ukaasiga[1] 29. maist 1719. aastal ning selle koosseisu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa), kuna Narva piirkond liideti algselt Peterburi kubermanguga.
Eesti alad vallutati Põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710. aastal Vene tsaaririigi vägede poolt (24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna).
Põhjasõja käigus vallutati vene vägede poolt juba varem 1708. aastal Virumaa, mis nimetati Narva provintsiks ja Tartumaa, mis nimetati Tartu provintsiks (Дерптский уезд), ning mis kuulusid Peterburi kubermangu koosseisu.
- Pikemalt artiklis Põhjasõda Eesti alal
Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid, Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele Põhjasõjas.
Aastatel 1713–1722 kuulus Tartu provints Tallinna (Reveli) kubermangu, 1722. aastal liideti Tartu maakond uuesti Riia kubermanguga.
1727. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonna maakonnalinnaks. Reveli kubermangu (Narva maakonna) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasised piiri määratlemistööd peatusid 1784. aastal.
1783. aastal moodustati Tallinna kubermangust Tallinna asehaldurkond ja 1796. aastal koos Peterburi kubermangu koosseisust eraldatud Narva maakonnast Eestimaa kubermang.
Tallinna kubermangu territoorium muuda
1719. aastal viidi Venemaa keisririigis läbi territooriumite haldusjaotuse reform, mille käigus jagati kubermangud provintsideks ja provintsid distriktideks. Tallinna kubermangu haldusjaotus, seoses tema väikese territooriumiga ei jagunenud provintsideks, vaid ainult distriktideks ja kujunes 1719. aastal järgmiselt:
- Harju distrikt (vene Гарриенский дистрикт), milles[2] Kuusalu, Jõelähtme, Harju-Jaani, Jüri, Juuru, Kose, Rapla, Hageri, Nissi, Keila, Madise ja Risti kihelkond
- Virumaa distrikt (Вирляндский дистрикт), milles[3] Jõhvi, Vaivara, Lüganuse, Viru-Nigula, Rakvere, Haljala, Kadrina, Jaagupi, Väike-Maarja ja Simuna kihelkond
- Järva distrikt (Эрвенский дистрикт), milles[4] Ambla, Jaani, Madise, Koeru, Peetri, Anna ja Türi kihelkond
- Haapsalu distrikt (Викский дистрикт), milles[5] Märjamaa, Vigala, Kullamaa, Martna, Kirbla, Lääne-Nigula, Ridala, Lihula, Karuse, Hanila, Mihkli, Haapsalu kihelkond ja saared.[6]
Kubermangu valitsejad, kindralkubernerid muuda
- 1710–1711, Tallinna kindralkuberner Rudolph Felix Bauer (1667–1717)
- 1711–1719, Tallinna kindralkuberner Aleksandr Menšikov (1673–1729)
- 1719–1728, Tallinna kindralkuberner Fjodor Apraksin (1661–1728)
- 1728–1736, Tallinna kindralkuberner parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
- 1736–1736, Eestimaa kuberner/kindralkuberner[7] krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1736–1738, Tallinna kindralkuberner kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747) – asekuberner (Besehlshaber in Reval)
- 1738–1740, Tallinna kindralkuberner krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
- 1740–1743, Tallinna kindralkuberner krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
- 1743–1753, Tallinna kindralkuberner Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
- 1753–1758, Tallinna kindralkuberner vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
- 1758–1762, Tallinna kindralkuberner Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef
- 1762–1775, Eestimaa kindralkuberner Peter August Friedrich von Holstein-Beck (1696–1775)
- 1775–1783, Eestimaa kindralkuberner George Browne (1698–1792)
Tallinna kubermangu likvideerimine muuda
1783. aastal moodustati vastavalt Venemaa keisrinna Katariina II poolt 7. novembril 1775 vastu võetud "Kubermanguvalitsuste asutamise" ukaasi alusel[8] Tallinna kubermangu asemel Tallinna asehaldurkond.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Полное собрание законов Российской Империи. Собрание Первое. Том V. 1713 — 1719 гг., стр. 702
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 395–400.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 401–406.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 406–410.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 410–415.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk-d 415–.
- ↑ Tallinna kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiivis
- ↑ Полное собрание законов Российской Империи. Собрание Первое. Том XXI. 1781 - 1783 гг., стр. 967