Ava peamenüü

Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolistes Läänemaal ja PärnumaalEestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Mihkli kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Michaelis

kihelkonnakirik: Mihkli Miikaeli kirik
Mihkli Miikaeli kirik

Mihkli naaberkihelkonnad olid Lihula, Kirbla ja Vigala põhjas, Pärnu-Jaagupi idas, Audru kagus, Tõstamaa lõunas ning Hanila ja Karuse läänes.

Kihelkonnakirik oli Mihkli Miikaeli kirik.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Liivimaa kubermangu, Pärnu kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Mihkli kihelkond tekkis 13. sajandil Soontagana muinaskihelkonna põhjal. Alates Liivi sõjast ehk 16. sajandi keskpaigast oli Mihkli kihelkond Põhja- ja Lõuna-Eesti — vastavalt ajaloolise Läänemaa ja ajaloolise Pärnumaa — vahel jaotatud ligikaudu pooleks.[1] Piir tõmmati kihelkonnast läbi 17. sajandi alguses.[2]

Liivi sõja järgselt kuulusid kihelkonna põhjapoolsed alad Eestimaa provintsi (nimetatud ka Eestimaa hertsogkonnaks) koosseisus Rootsi kuningriigi koosseisu ning lõunapoolsed alad Pärnu vojevoodkonna koosseisus Leedu-Poola ühis-kuningriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Rootsi ajal kuulusid kihelkonna alad Eestimaa ja Liivimaa provintsidesse (alates 1673 kindralkubermangud), vastavalt Haapsalu ja Pärnu maakondadesse.

1719 kuni 1918 kuulusid kihelkonna alad Tallinna kubermangu (alates 1783 Tallinna asehaldurkond ja alates 1797 Eestimaa kubermang) Haapsalu distrikti (alates 1783 Haapsalu kreis) ja Riia kubermangu (alates 1783 Riia asehaldurkond ja alates 1797 Liivimaa kubermang) Pärnu kreisi (maakonda).

AsustusRedigeeri

Mihkli kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 11 mõisat, neist 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 riigimõisat. Lisaks veel 3 karjamõisat.[1]

Kihelkonna Läänemaa osa mõisad:

Kihelkonna Pärnumaa osa mõisad:

  • Ahaste ehk Riintali (Ahhast-Friedenthal) rüütlimõis
  • Kalli (Kallie) riigimõis
  • Koonga (Kokenkau) riigimõis
  • Kõima (Kaima) rüütlimõis
  • Võrungi (Wörring) riigimõis

Mihkli kihelkonna valladRedigeeri

Mihkli kihelkonna küladRedigeeri

Kihelkonnas asus 43 küla[3]:

Ahaste (Riintali), Emmu, Hõbeda, Irta, Iska, Joonuse, Jänistvere, Järve, Kalli, Karinõmme, Karuba, Kibura, Kiisamaa, Koonga, Kuhu, Kurese, Kõima, Lõpe, Maikse, Mihkli (Keblaste), Naissoo, Nedrema, Nätsi, Oidrema, Paimvere, Palatu, Peantse, Piisu, Pikavere, Rabavere, Salevere, Sookatse, Soovälja, Tamme, Tarva (Sõnniku), Tõitse, Ura, Urita, Vastaba, Veltsa, Võitra, Võrungi, Õepa

Mihkli kihelkonna kalmistudRedigeeri

Mihkli kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseumi esimene kogumisretk Mihkli kihelkonda toimus 1911. aastal. 2009. aastaks oli muuseumi kogutud 797 eset.[4]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkonna alad jäävad tänapäeval praktiliselt tervikuna Pärnu maakonda. Suurem osa kihelkonna piirkonnast moodustab endise Koonga valla. Kihelkonna lõunaserv jääb Pärnu linna aladele. Lääne maakonda (Lihula valda) jääb väike ning vähese asustusega sooala kihelkonna loodeosas.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Mihkli kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 1. oktoober 2012)
  2. "Mihkli kasvas Soontaganast" Pärnu Postimees, 16. mai 2012
  3. "Päring kohanimeandmebaasist (Mihkli kihelkond)". EKI kohanimeandmebaas. Eesti kohanimed. Vaadatud 10.11.2017.
  4. Mihkli kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri