Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
| Juuru kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Jörden | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Juuru Mihkli kirik | |
 |
Harju kreis, Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Juuru kihelkonna mõisadRedigeeri
Kihelkonnas asus 21 mõisat: üks kirikumõis, kümme rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, üks poolmõis kõrvalmõisa staatuses, kaks rüütelkonnamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja kaks karjamõisat.[1]
- Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden)
- Atla mõis (Gross-Attel, Attel) – rüütlimõis
- Härgla mõis (Herküll) – rüütlimõis
- Hiiru mõis (Klein-Attel) – Atla kõrvalmõis
- Hõreda mõis (Hoerdel) – rüütlimõis
- Ingliste mõis (Haehl) – rüütlimõis
- Järlepa mõis (Jerlep) – rüütlimõis
- Juuru mõis (Joerden) – Maidla kõrvalmõis
- Kädva mõis (Kedwa) – Purila kõrvalmõis, enne 1875 rüütlimõis
- Kaiu mõis (Kay) – rüütelkonnamõis
- Karitsa mõis (Karritz) – Kaiu kõrvalmõis
- Kuimetsa mõis (Kuimetz) – rüütelkonnamõis
- Mahtra mõis (Machters) – rüütlimõis
- Maidla mõis (Maidel) – rüütlimõis
- Oraniku mõis (Orranik) – Kaiu kõrvalmõis
- Pae mõis (Payel) – Hõreda kõrvalmõis
- Pirgu mõis (Pirk) – rüütlimõis
- Purila mõis (Purgel) – rüütlimõis
- Põlliku mõis (Pöllik, Forstei Pöllik) – Maidla kõrvalmõis
- Seli mõis (Sellie) – rüütlimõis
- Umbru mõis (Ummern) – Järlepa kõrvalmõis[2]
Juuru kihelkonna valladRedigeeri
- Juuru vald (Jörden) (1866–)
- Kuimetsa vald (Kuimetz) (1866–)
- Atla vald (Attel) (1866–1891)
- Härgla vald (Härgküla) (Herküll) (1866–1891)
- Hõreda-Pae vald (Hördell und Payel) (1866–1891)
- Ingliste vald (Haehl) (1866–1891)
- Järlepa vald (Jerlep) (1866–1891)
- Kädva vald (Kedwa) (1866–1891)
- Mahtra vald (Machters) (1866–1891)
- Maidla vald (Maidel) (1866–1891)
- Pirgu vald (Pirk) (1866–1891)
- Purila vald (Purgel) (1866–1891)
- Seli vald (Sellie) (1866–1891)
- Kaiu vald (Kay) (1866–1899)
- Ingliste vald (Haehl) (1899–)[3]
Juuru kihelkonnapäevadRedigeeri
Alates 1999. aastast tähistatakse üle aasta (sh. erandid) Juuru Mihkli koguduse ja selle õpetaja eestvedamisel Juuru kihelkonnapäevi.
Seni toimunud kihelkonnapäevad:
| I | 24.–25.07.1999 | Juurus |
| II | 14.–15.07.2001 | Juurus ja Härglas |
| III | 13.–14.07.2002 | Juurus, Inglistel ja Hõredal |
| IV | 11.–13.07.2003 | Juurus ja Mahtras |
| V | 8.–10.07.2005 | Juurus ja Kuimetsas |
| VI | 6.–8.07.2007 | Juurus ja Järlepas |
| VII | 10.–12.07.2009 | Juurus ja Atlas |
| VIII | 8.–10.07.2011 | Juurus ja Karitsas |
| IX | 11.-13.07.2013 | Juurus ja Laus |
| X | 10.-12.07.2015 | Juurus ja Pirgus |
| XI | 7.-9.07.2017 | Juurus |
| XII | 12.-14.07.2019 | Juurus ja Kaius |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 430–432.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 59–60.
