Järlepa mõis

Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.

Ajalugu

Järlepa mõis eraldati Seli mõisast 1688. aastal ning selle rajajaks oli Johann Andreas von der Pahlen.^[1] Mõisal on olnud palju omanikke:^[2]

1688 – Johann Andreas von der Pahlen
1726 – Johann Andreas Knorring
1726 – Erik Adlerberg
1728 – Axel Caspar Reimers
1782 – Auguste Wilhelmine Toll
1785 – Axel Eberhard Reimers
1799 – Moritz Kursell
1803 – Otto Wilhelm von Krusenstern
1880 – Otto Grünewaldt
1888 – Karl Wilhelm Pilar von Pilchau
1891 – Reinhold Wetter-Rosenthal
1895 – Otto Lueder
1913 – Otto von Krusenstern

Mõisahoone

Esinduslik varaklassitsistlik mõisahäärber valmis Otto Wilhelm von Krusensterni tütre abikaasa – August von Kotzebue – eestvedamisel 1805. aastal. Pärast peahoone valmimist kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus, kus korraldati kultuuriüritusi. 1905. aasta rahutuste ajal põletatud peahoone taastati mõnevõrra muudetud kujul, peasissepääsu ette ehitati nelja sambaga kõrge portikus.^[3] ^[1]

Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist sai mõisa omanikuks Eesti valitsus. Enne Teist maailmasõda tegutses mõisas Hendrik Antoni Tubakakompanii. Aastatel 1945–1946 oli mõisa park ja peahoone Punaarmee Eesti Korpuse valduses (kasutusel abimajandina), seejärel kuulus peahoone mõned aastad tekstiilivabrikule Punane Koit. 1957. aastast tegutses hoones Järlepa Tõulinnukasvatuse sovhoos. Tänapäeval on endine mõisahäärber ja seda ümbritsev park eravalduses.^[1]