Keila kihelkond

Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) oli kihelkond Harjumaal.

Keila kirik

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi, hiljem Eestimaa kubermangu Harju kreisi.

Piirkonna ajalugu

Keila kirikukihelkond tekkis 13. sajandi algul ning oli nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur. Kihelkonna aladel oli varem olnud Vomentagana muinaskihelkond, millest nii 13. sajandil kui ka hiljem eraldati veel mitmeid lääne- ja edelapoolseid alasid.

Keila kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 38 mõisat: neist üks kirikumõis, 22 rüütlimõisast peamõisat koos kümne kõrvalmõisaga, neli poolmõisat ja üks linnamõis. Lisaks veel kümme karjamõisat, läbi ajaloo aga rohkemgi

• Aru mõis, Keila karjamõis
• Haabersti mõis (Habers) linnamõis
• Harku mõis (Hark) rüütlimõis
• Humala mõis (Hummala), Vääna kõrvalmõis
• Hüüru mõis (Hüer), Rannamõisa kõrvalmõis
• Juuliku karjamõis (Julienhof), karjamõis
• Jõgisoo mõis (Joeggis) rüütlimõis
• Jälgimäe mõis (Jelgimeggi) rüütlimõis
• Kalda mõis, Harku karjamõis
• Keila kirikumõis (Pastorat Kegel)
• Keila mõis (Kegel) rüütlimõis
• Keila-Joa mõis (Schloss Fall) rüütlimõis
• Kiisa mõis (Kisa), Saku karjamõis
• Klooga mõis (Lodensee) rüütlimõis
• Koppelmaa mõis (Koppelmann) poolmõis
• Kuivaveski mõis (Drögemühlen), Klooga mõisa kõrvalmõis
• Kumna mõis (Kumna) rüütlimõis
• Kõltsu mõis (Wellenhof) poolmõis
• Käesalu mõis (Kaesal), Keila-Joa kõrvalmõis
• Laabi mõis, Hüüru karjamõis
• Laulasmaa mõis (Laulasma) rüütlimõis
• Laoküla mõis (Laoküll), Meremõisa mõisa karjamõis
• Lehmja mõis (Lehmja), Harku karjamõis
• Lehola mõis (Lehhola) rüütlimõis
• Lepiku mõis (Ellerrode), Rannamõisa mõisa karjamõis
• Lippi mõis, Ääsmäe karjamõis
• Luka mõis (Lukka) (Lucca) poolmõis
• Maeru mõis (Meyer), Jõgisoo kõrvalmõis
• Meremõisa mõis (Merremois), Keila-Joa kõrvalmõis
• Muraste mõis (Morras), Rannamõisa kõrvalmõis
• Mustamäe mõis (Hohenhaupt), Jälgimäe kõrvalmõis
• Nahkja mõis (Nachtigal), Keila karjamõis
• Naissaare mõis (Nargön) riigimõis
• Niitvälja mõis (Eschenrode) poolmõis
• Ohtu mõis (Ocht) rüütlimõis
• Peetri mõis (Peterhof), Vääna kõrvalmõis
• Pällu mõis (Pällo, Hermannshof), Tuula karjamõis
• Rahula mõis (Rahhola) rüütlimõis
• Rannamõisa mõis (Strandhof) rüütlimõis
• Saku mõis (Sack) rüütlimõis
• Saue mõis (Friedrichshof) rüütlimõis
• Suur-Aru mõis (Suurarro), Tuula karjamõis
• Tiskre mõis (Tischer)
• Tuula mõis (Thula) rüütlimõis
• Tännassilma mõis (Tennasilm)
• Uue-Karjaküla mõis (Neu-Hohenhof), Vana-Karjaküla kõrvalmõis
• Valingu mõis (Walling) rüütlimõis
• Vana-Karjaküla mõis e Karjaküla (Alt-Hohenhof, Hohenhof) rüütlimõis
• Vanamõisa (Wannamois) rüütlimõis
• Vana-Pääla mõis (Taubenpöwel), Vääna kõrvalmõis
• Vanaveski mõis (Altemühle), Klooga mõisa kõrvalmõis
• Vismeistri mõis (Fischmeister), Haabersti karjamõis
• Viti mõis (Wittenpöwel), Vääna kõrvalmõis
• Voore mõis (Forby) rüütlimõis
• Vääna mõis (Faehna) rüütlimõis
• Ääsmäe mõis (Essemäggi) rüütlimõis
• Üksnurme mõis (Uxnorm) rüütlimõis

Harju kreis, Liivimaa atlas (1798)

Keila kihelkonna vallad

• Habersti (Haabersti) vald (1866–1891)
• Harku vald (1891–1917)
• Harku-Hüüru vald (1866–1891)
• Humala vald (1872–1891)
• Jõgisoo (Jõgisuu) vald (1866–1891)
• Jälgimäe vald (1866–1891)
• Keila vald (1866–1917)
• Keila-Joa (Joa) vald (1866–1872)
• Keila-Joa (Joa) vald (1872–1880)
• Keila-Joa (Joa) vald (1881–1891)
• Klooga-Karjaküla vald (1866–1891)
• Kopelmaa-Voore vald (1866–1891)
• Käesalu vald (1881–1891)
• Lehola vald (1866–1891)
• Naissaare vald (1866–1914)
• Ohtu vald (1866–1891)
• Rahula vald (1886–1891)
• Rannamõisa-Muraste (Ranna-Muraste) vald (1866–1891)
• Saku vald (1866–1891)
• Saue vald (1866–1917)
• Tuula vald (1866–1891)
• Vanamõisa vald (1866–1891)
• Vanamõisa vald (1886–1891)
• Vanamõisa-Rahula vald (1866–1886)
• Vääna-Viti vald (1866–1891)
• Ääsmäe vald (1866–1891)
• Üksnurme vald (1866–1891)

Keila kihelkonna kalmistud

• Jälgimäe mõisa kalmistu
• Karjaküla kalmistu
• Keila kirikuaed
• Keila vana kalmistu
• Keila-Joa mõisa kalmistu
• Korvi kalmistu
• Naissaare Briti sõjaväekalmistu
• Naissaare luteri kalmistu
• Naissaare Prantsuse sõjaväekalmistu
• Naissaare õigeusu kalmistu
• Ohtu kalmistu
• Ranna kirikuaed

Keila kihelkonna pärand

Eesti Rahva Muuseum hakkas Keila kihelkonna aladelt pärimust koguma juba päris oma tegutsemise algusaegadel. 1993. aasta seisuga oli muuseumis Keila kihelkonnast 420 numbrit esemeid, millest tekstiili ja ehteid 120, majapidamisesemeid 146, tehnika valdkonda kuuluvaid esemeid 77, elatusaladesse puutuvaid esemeid 59, veo-, kandmis- ja liikumisabinõusid 17 ja kultuuriloolisi esemeid 1. 2008. aasta lõpuks oli Keila kihelkonda kuuluvate esemete arv kasvanud umbes 40 eseme võrra. Fotokogus on üle 550 foto.

Kihelkonna alad tänapäeval

Kogu kihelkonna maa-ala kuulub tänapäeval Harju maakonna koosseisu ning on jaotatud mitme valla vahel. Kihelkonna endisele alale jäävad Keila linn ja selle põhjaosas kogu Harku vald. Kihelkonna lääne- ja edelaosa jääb tänapäeval Lääne-Harju valda, lõunaosa Saue valda ning ida- ja kaguosa Saku valda. Keila kihelkonna kirdepoolne osa Haabersti mõisa ümbrusega ja Mustamäe kõrvalmõisaga kuulub nüüdisajal aga Tallinna linnale.

Kihelkonna aladele jäävad tänapäeva asulatest seega Keila linn, Saue linn ja Nõmme linnaosa ning Klooga, Vasalemma, Tabasalu, Harku, Laagri ja Saku alevik.

Vaata ka

• Keila Eesti Kodanike Komitee

Välislingid

• Keila kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 444–450.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 65–68.