Keila kihelkond

Keila kihelkond
	saksa keeles Kirchspiel Kegel
	kihelkonnakirik: Keila kirik

Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.

Keila kirik

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi, hiljem Eestimaa kubermangu Harju kreisi.

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Keila kirikukihelkond tekkis 13. sajandi algul ning oli nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur. Kihelkonna aladel oli varem olnud Vomentagana muinaskihelkond, millest nii 13. sajandil kui ka hiljem eraldati veel mitmeid lääne- ja edelapoolseid alasid.^[1]

Keila kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 38 mõisat: neist 1 kirikumõis, 22 rüütlimõisast peamõisat koos 10 kõrvalmõisaga, 4 poolmõisat ja 1 linnamõis. Lisaks veel 10 karjamõisat^[1], läbi ajaloo aga rohkemgi^[2]

Aru mõis, Keila karjamõis
Haabersti mõis (Habers) linnamõis
Harku mõis (Hark) rüütlimõis
Humala mõis (Hummala), Vääna kõrvalmõis
Hüüru mõis (Hüer), Rannamõisa kõrvalmõis
Juuliku karjamõis (Julienhof), karjamõis
Jõgisoo mõis (Joeggis) rüütlimõis
Jälgimäe mõis (Jelgimeggi) rüütlimõis
Kalda mõis, Harku karjamõis
Keila kirikumõis (Pastorat Kegel)
Keila mõis (Kegel) rüütlimõis
Keila-Joa mõis (Schloss Fall) rüütlimõis
Kiisa mõis (Kisa), Saku karjamõis
Klooga mõis (Lodensee) rüütlimõis
Koppelmaa mõis (Koppelmann) poolmõis
Kuivaveski mõis (Drögemühlen), Klooga mõisa kõrvalmõis
Kumna mõis (Kumna) rüütlimõis
Kõltsu mõis (Wellenhof) poolmõis
Käesalu mõis (Kaesal), Keila-Joa kõrvalmõis
Laabi mõis^[3], Hüüru karjamõis^[4]
Laulasmaa mõis (Laulasma) rüütlimõis
Laoküla mõis (Laoküll), Meremõisa mõisa karjamõis
Lehmja mõis (Lehmja), Harku karjamõis^[5]
Lehola mõis (Lehhola) rüütlimõis
Lepiku mõis (Ellerrode), Rannamõisa mõisa karjamõis
Lippi^[6] mõis, Ääsmäe karjamõis
Luka mõis (Lukka) (Lucca) poolmõis
Maeru mõis (Meyer), Jõgisoo kõrvalmõis
Meremõisa mõis (Merremois), Keila-Joa kõrvalmõis
Muraste mõis (Morras), Rannamõisa kõrvalmõis
Mustamäe mõis (Hohenhaupt), Jälgimäe kõrvalmõis
Nahkja mõis (Nachtigal), Keila karjamõis
Naissaare mõis (Nargön) riigimõis
Niitvälja mõis (Eschenrode) poolmõis
Ohtu mõis (Ocht) rüütlimõis
Peetri mõis (Peterhof), Vääna kõrvalmõis
Pällu mõis (Pällo, Hermannshof^[7]), Tuula karjamõis
Rahula mõis (Rahhola) rüütlimõis
Rannamõisa mõis (Strandhof) rüütlimõis
Saku mõis (Sack) rüütlimõis
Saue mõis (Friedrichshof) rüütlimõis
Suur-Aru mõis (Suurarro), Tuula karjamõis
Tiskre mõis (Tischer)
Tuula mõis (Thula) rüütlimõis
Tännassilma mõis (Tennasilm)
Uue-Karjaküla mõis (Neu-Hohenhof), Vana-Karjaküla kõrvalmõis
Valingu mõis (Walling) rüütlimõis
Vana-Karjaküla mõis e Karjaküla (Alt-Hohenhof, Hohenhof) rüütlimõis
Vanamõisa (Wannamois) rüütlimõis
Vana-Pääla mõis (Taubenpöwel), Vääna kõrvalmõis
Vanaveski mõis (Altemühle), Klooga mõisa kõrvalmõis
Vismeistri mõis (Fischmeister), Haabersti karjamõis
Viti mõis (Wittenpöwel), Vääna kõrvalmõis
Voore mõis (Forby) rüütlimõis
Vääna mõis (Faehna) rüütlimõis
Ääsmäe mõis (Essemäggi) rüütlimõis
Üksnurme mõis (Uxnorm) rüütlimõis

Harju kreis, Liivimaa atlas (1798)

Keila kihelkonna valladRedigeeri

Habersti (Haabersti) vald (1866–1891)
Harku vald (1891–1917)
Harku-Hüüru vald (1866–1891)
Humala vald (1872–1891)
Jõgisoo (Jõgisuu) vald (1866–1891)
Jälgimäe vald (1866–1891)
Keila vald (1866–1917)
Keila-Joa (Joa) vald (1866–1872)
Keila-Joa (Joa) vald (1872–1880)
Keila-Joa (Joa) vald (1881–1891)
Klooga-Karjaküla vald (1866–1891)
Kopelmaa-Voore vald (1866–1891)
Käesalu vald (1881–1891)
Lehola vald (1866–1891)
Naissaare vald (1866–1914)
Ohtu vald (1866–1891)
Rahula vald (1886–1891)
Rannamõisa-Muraste (Ranna-Muraste) vald (1866–1891)
Saku vald (1866–1891)
Saue vald (1866–1917)
Tuula vald (1866–1891)
Vanamõisa vald (1866–1891)
Vanamõisa vald (1886–1891)
Vanamõisa-Rahula vald (1866–1886)
Vääna-Viti vald (1866–1891)
Ääsmäe vald (1866–1891)
Üksnurme vald (1866–1891)^[8]

Keila kihelkonna kalmistudRedigeeri

Keila kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseum hakkas Keila kihelkonna aladelt pärimust koguma juba päris oma tegutsemise algusaegadel. 1993. aasta seisuga oli muuseumis Keila kihelkonnast 420 numbrit esemeid, millest tekstiili ja ehteid 120, majapidamisesemeid 146, tehnika valdkonda kuuluvaid esemeid 77, elatusaladesse puutuvaid esemeid 59, veo-, kandmis- ja liikumisabinõusid 17 ja kultuuriloolisi esemeid 1. 2008. aasta lõpuks oli Keila kihelkonda kuuluvate esemete arv kasvanud umbes 40 eseme võrra. Fotokogus on üle 550 foto.^[9]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kogu kihelkonna tohutu maa-ala kuulub tänapäeval Harju maakonna koosseisu ning on jaotatud väga paljude valdade vahel. Harku valla ning Keila ja Saue linna maad asuvad täielikult endises Keila kihelkonnas, samuti endine Keila vald tühise erandiga edelapoolses osas. Harku ja Keila vald hõlmavad kumbki umbes veerandi kihelkonna maadest. Ka enamik Saue vallast (välja arvatud selle lõunaosa) kuulub Keila kihelkonda, samuti üle poole Saku vallast viimase läänepoolses osas ning Vasalemma valla idaosa. Keila kihelkonna kirdepoolne osa Haabersti mõisa ümbrusega ja Mustamäe kõrvalmõisaga (Glehni loss) kuulub nüüdisajal aga Tallinna linnale.^[1]

Kihelkonna aladele jäävad tänapäeva asulatest seega Keila linn, Saue linn ja Nõmme linnaosa ning Klooga, Vasalemma, Tabasalu, Harku, Laagri ja Saku alevik.