Ava peamenüü

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Simuna kihelkond asutati 1220. aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asulad muinasajalRedigeeri

13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus olid nimetatud hilisema Katkuküla (algne nimekuju Katko) kihelkonna ehk Simuna kihelkonna külad. Nimi Katko tähistab "katkist" allikaterohket maad (vt Katkuallikas). Pudiviru 14 küla olid järgmised:

Asulad 18. sajandilRedigeeri

Loetletud muinasaegsetest küladest Villakvere koos selle põhjaosas olnud väikese Kemba asulaga (mitte segi ajada endise Kemba külaga Kärde lähedal) kuulus juba 18. sajandil Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu (vt Vaimastvere vald).

Peale loetletud asulate kuulusid Simuna kihelkonda veel Simuna, Härma (tänapäeval Käru), Käru (Käru mõisale kuulus hiljem ka Tuulivere), Laekvere, Liinemõisa (tänapäeval Pudivere), Moora, Muuga, Määri, Mõisamaa (sh endised Mandavere, Järvemäe, Haukamäe ja Vända asulad), Paasvere, Pudivere, Rahkla, Rohu, Venevere, Vägeva ja Võivere mõisate asulad.

Täpsema ülevaate Simuna kihelkonna küladest annab 18. sajandil Ludwig August Mellini koostatud kaart. Kaardil on lisaks loetletutele märgitud järgmised külad:

Simuna kihelkonda kuulusid ka Suure-Rakke, Väike-Rakke, Edru ja Koluvere külad, kuid 20. sajandi alguses tekkinud Rakke aleviku territoorium oli osa Järvamaa Koeru kihelkonnast.

HaridusRedigeeri

Simuna kihelkonnakool (tol ajal Katkuküla kool) loodi juba Rootsi ajal 1690. aastal[1].

Esimese külakoolina asutati 1756. aastal Lasinurme, siis 1786. aastal Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. aastal Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

19. sajandil rajati kihelkonnas ka rahvakoolid: Lõusa (1822), Rahkla (1830), Muuga (1832), Paasvere (1836), Määri (1838), Avanduse (1838), Salla (1839), Venevere (1840), Rohu (1840), Tammiku (1840), Käru (1842), Koila (1842), Piibe (1845), Lasinurme (1849), Selli (1850), Mõisamaa (1852), Rakke (1855), Võivere (1855), Kurtna (1864), Sootiigi (1871), Moora (1874), Nadalamaa (1884), 1863. aastal oli kihelkonnas 18 rahvakooli.

1832. aastal tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812–1906), kes asutas oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat.

1866. aasta jaanipäeval organiseeris V. Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. Enne olid laulupühad toimuud ainult Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis.

 
Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Viru kreis

Simuna kihelkonna mõisadRedigeeri

Lisaks nendele on 18. sajandil L.A. Mellini kaardi järgi olnud veel mitmeid abimõisaid:

Simuna kihelkonna valladRedigeeri

  • Avanduse vald (1867–1917)
  • Emumäe vald (1868–1893)
  • Kohila vald (1868–1893)
  • Käru vald (1868–1893)
  • Laekvere vald (1869–1892)
  • Lasinurme vald (1868–1893)
  • Lõusa vald (1869–1893)
  • Moora vald (1868–1869)
  • Moora vald (1869–1892)
  • Muuga vald (1868–1892)
  • Mõisamaa vald (1871–1893)
  • Mõisamaa-Tammiku vald (1868–1871)
  • Määri vald (1868–1893)
  • Paasvere vald (1868–1917)
  • Pudivere vald (1868–1893)
  • Rahkla vald (1868–1892)
  • Rohu vald (1868–1893)
  • Salla vald (1867–1868)
  • Salla vald (1868–1917)
  • Selli vald (1866–1893)
  • Tammiku vald (1871–1893)
  • Venevere vald (1866–1892)
  • Võivere vald (1868–1893)[12]

Kirikukihelkond 20. sajandilRedigeeri

Aastatel 1918–1940 kuulusid Simuna kirikukihelkonda:

Simuna kihelkonna maad tänapäevalRedigeeri

Endise Simuna kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäeva Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda tänapäeva Jõgevamaal. 18. sajandi kaardi järgi jooksis kihelkonna lõunapiir Praeguse Endla looduskaitseala Männikjärve rabas läbi Männikjärve.

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri