Simuna kihelkond

kihelkond Virumaal

Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.

Simuna kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Simonis

kihelkonnakirik: Simuna kirik

Kihelkonda ümbritsesid põhjas Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkond, idas Iisaku, lõunas Torma ja Laiuse kihelkond, läänes Koeru kihelkond. KIhelkonnas asus Pandivere kõrgustik, Kellavere mägi ja Emumägi.

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Simuna kihelkond asutati 1220. aastatel Lemmu muinaskihelkonna lõunapoolsete maade põhjal.

Asulad muinasajalRedigeeri

13. sajandil koostatud Taani hindamisraamatus olid nimetatud hilisema Katkuküla (algne nimekuju Katko) kihelkonna ehk Simuna kihelkonna külad. Nimi Katko tähistab "katkist" allikaterohket maad (vt Katkuallikas). Pudiviru 14 küla olid järgmised:

Asulad 18. sajandilRedigeeri

Loetletud muinasaegsetest küladest Villakvere koos selle põhjaosas olnud väikese Kemba asulaga (mitte segi ajada endise Kemba külaga Kärde lähedal) kuulus juba 18. sajandil Tartumaa Laiuse kihelkonna koosseisu (vt Vaimastvere vald).

Peale loetletud asulate kuulusid Simuna kihelkonda veel Simuna, Härma (tänapäeval Käru), Käru (Käru mõisale kuulus hiljem ka Tuulivere), Laekvere, Liinemõisa (tänapäeval Pudivere), Moora, Muuga, Määri, Mõisamaa (sh endised Mandavere, Järvemäe, Haukamäe ja Vända asulad), Paasvere, Pudivere, Rahkla, Rohu, Venevere, Vägeva ja Võivere mõisate asulad.

Täpsema ülevaate Simuna kihelkonna küladest annab 18. sajandil Ludwig August Mellini koostatud kaart. Kaardil on lisaks loetletutele märgitud järgmised külad:

Simuna kihelkonda kuulusid ka Suure-Rakke, Väike-Rakke, Edru ja Koluvere külad, kuid 20. sajandi alguses tekkinud Rakke aleviku territoorium oli osa Järvamaa Koeru kihelkonnast.

 
Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Viru kreis

HaridusRedigeeri

Simuna kihelkonnakool (tol ajal Katkuküla kool) loodi juba Rootsi ajal 1690. aastal.[1]

Esimese külakoolina asutati 1756. aastal Lasinurme, siis 1786. aastal Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. aastal Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid.

19. sajandil rajati kihelkonnas ka rahvakoolid: Lõusa (1822), Rahkla (1830), Muuga (1832), Paasvere (1836), Määri (1838), Avanduse (1838), Salla (1839), Venevere (1840), Rohu (1840), Tammiku (1840), Käru (1842), Koila (1842), Piibe (1845), Lasinurme (1849), Selli (1850), Mõisamaa (1852), Rakke (1855), Võivere (1855), Kurtna (1864), Sootiigi (1871), Moora (1874), Nadalamaa (1884), 1863. aastal oli kihelkonnas 18 rahvakooli.

1832. aastal tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812–1906), kes asutas oma majas väikese kooli, mille 1835. aastal muutis kihelkonnakooliks, mis töötas pidevalt 52 aastat.

1866. aasta jaanipäeval organiseeris V. Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. Enne olid laulupühad toimuud ainult Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis.

Simuna kihelkonna mõisadRedigeeri

Simuna kihelkonna valladRedigeeri

Kirikukihelkond 20. sajandilRedigeeri

Aastatel 1918–1940 kuulusid Simuna kirikukihelkonda:

Simuna kihelkonna maad tänapäevalRedigeeri

Endise Simuna kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäeva Lääne-Virumaa aladele, vaid ta väike lõunapoolseim ots Selli mõisa ümbruses kuulub Jõgeva valda tänapäeva Jõgevamaal. 18. sajandi kaardi järgi jooksis kihelkonna lõunapiir Praeguse Endla looduskaitseala Männikjärve rabas läbi Männikjärve.

ViitedRedigeeri

  1. Simuna kool. Ajaloost (Vaadatud 10. august 2013)
  2. Kuremaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  3. Rosenbachi mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  4. Vägeva mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 16.05.2020)
  5. Eesti haldusüksused (kuni 1917)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri