Ava peamenüü

Väike-Maarja kihelkond

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas. Enamik selle aladest kuulus varem Simuna kihelkonda.[1]

Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. aastal, teist korda 1750. aastal, kuid püsima jäi alles 1873. aastal.[2]

Väike-Maarja kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Lisaks veel 6 karjamõisat.[1]

Väike-Maarja kihelkonna valladRedigeeri

Väike-Maarja kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Väike-Maarja kihelkonnast 567 eset: rahvarõivaste osi, ehteid, käsitööesemeid, töövahendeid, põllutööriistu jne. Fotokogus on ligi 400 fotot, millel on jäädvustatud rõivastust, käsitööesemeid, erinevaid sündmusi ja tegevusi (sõnnikuvedu, kartulivõtmine jne), inimesi (nt sportlased), hooneid. Esimest korda käisid muuseumi vanavarakogujad kihelkonnas 1910. aasta augustis.[7]

Väike-Maarja keskuses 19. sajandil ehitatud endises kihelkonnakooli hoones asub Väike-Maarja muuseum, kus olev väljapanek tutvustab Väike-Maarja kihelkonna kultuuripärandit.

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Lääne-Virumaa aladele. Kihelkonna enamiku katab Väike-Maarja vald. Kihelkonna loodeserv kuulub Tapa valda.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Väike-Maarja kihelkond "Eesti mõisaportaalis" (vaadatud 1. oktoober 2012)
  2. Ajalugu Väike-Maarja vald (vaadatud 1. oktoober 2012)
  3. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  4. Pandivere mõis (Väike-Maarja khk), Kinnistute register
  5. Põdrangu mõis (Väike-Maarja khk), Kinnistute register
  6. Raeküla mõis (Väike-Maarja khk), Kinnistute register
  7. Väike-Maarja kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri