Väike-Maarja kihelkond

Väike-Maarja kihelkond
	saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien
	kihelkonnakirik: Väike-Maarja kirik
	Väike-Maarja kirik

Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas. Enamik selle aladest kuulus varem Simuna kihelkonda.^[1]

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Esimest korda avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. aastal, teist korda 1750. aastal, kuid püsima jäi alles 1873. aastal.^[2]

Väike-Maarja kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ja 3 poolmõisat. Lisaks oli seal 6 karjamõisat.^[1]

Araski mõis (Arraska) rüütlimõis
Ebavere mõis (Ebbafer) Äntu mõisa karjamõis
Ilmandu poolmõis (Ilmando)^[3] poolmõis eraldati Raigu mõisast 1911
Kaarma (Kaarmann) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Karunga mõis (Karrunga) Lasila mõisa karjamõis
Kiltsi mõis (Schloß Aß) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Kivistiku mõis (Kiwistik) Kaarma mõisa karjamõis
Koonu mõis (Kono) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Kullenga mõis (Kullenga) Porkuni mõisa karjamõis
Kärsa mõis (Kersel) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Lammasküla mõis (Lammasküll) poolmõis, eraldati Varangu mõisast 1860. aastal, Väike-Maarja vald
Müüriku mõis (Marienhof) poolmõis, Väike-Maarja vald
Nõmme (Nömme) poolmõis, kuni 1865. aastani rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Pandivere mõis (Pantifer) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Porkuni mõis (Schloß Borkholm) rüütlimõis, Tapa vald
Põdrangu mõis (Pöddrang) rüütlimõis, Tapa vald
Pärenhofi poolmõis (Pärenhof), eraldati Kaarma mõisast
Raeküla mõis (Raeküll) Pandivere kõrvalmõis, Väike-Maarja vald
Sootaguse mõis (Soentagk) eramõis
Triigi mõis (Ottenküll) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Uhe mõis (Uhhe) Kärsa mõisa karjamõis
Uniküla mõis (Unniküll) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Uuemõisa mõis (Charlottenburg) Vao mõisa karjamõis
Vao mõis (Wack, Wakk) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Visila mõis (Wistla) Porkuni mõisa karjamõis
Vorsti mõis (Sternhof) Kiltsi kõrvalmõis, Väike-Maarja vald
Väike-Maarja kirikumõis (Pastorat Klein-St. Marien), asukoht tänapäeval Väike-Maarja vald
Äntu mõis (Engdes) rüütlimõis, Väike-Maarja vald
Ärina mõis (Errinal) Koonu kõrvalmõis, Väike-Maarja vald.

Väike-Maarja kihelkonna valladRedigeeri

Kaarma vald (1866–1893)
Kiltsi vald (1866–1893)
Koonu vald (1866–1893)
Kärsa vald (1866–1893)
Lammasküla vald (1866–1893)
Nõmme vald (1866–1893)
Pandivere vald (1866–1893)
Porkuni vald (1866–1939)
Põdrangu vald (1866–1893)
Raeküla vald (1866–1893)
Triigi vald (1866–1893)
Uniküla vald (1866–1893)
Vao vald (1866–1939)
Äntu vald (1866–1893)
Ärina vald (1866–1893)

Väike-Maarja kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Väike-Maarja kihelkonnast 567 eset: rahvarõivaste osi, ehteid, käsitööesemeid, töövahendeid, põllutööriistu jne. Fotokogus on ligi 400 fotot, millel on jäädvustatud rõivastust, käsitööesemeid, sündmusi ja tegevusi (sõnnikuvedu, kartulivõtmine jne), inimesi (nt sportlased), hooneid. Esimest korda käisid muuseumi vanavarakogujad kihelkonnas 1910. aasta augustis.^[4]

Väike-Maarja keskuses 19. sajandil ehitatud endises kihelkonnakooli hoones asub Väike-Maarja muuseum, kus olev väljapanek tutvustab Väike-Maarja kihelkonna kultuuripärandit.