Kiltsi mõis
![]() |
See artikkel on Virumaa mõisa kohta, Läänemaal asuva mõisa kohta vaata artiklit Kiltsi mõis (Ridala). |
Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.
AjaluguRedigeeri
Kiltsi mõisa on esmamainitud 1466. aastal. Ilmselt 14. või 15. sajandil rajati mõisa Kiltsi vasallilinnus, mis Liivi sõjas purustati.
15.–16. sajandil kuulus mõis Wrangellidele, 16. sajandi teisel poolel kuulus Kiltsi Gilsenitele, kelle nimest pärineb ka saksakeelne rööpnimi Gilsenhof.
17. sajandil oli Kiltsi Asserienide valduses, seejärel kuulus mõis Uexküllide, Zoegede, Mannteuffelite ja Rosenite perekonnale.
1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kes rajas linnusemüüridele ka uue mõisa peahoone. 1816–1846 kuulus mõis meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Krusensternile, kes suri Kiltsis 1846. aastal. Krusensternidele kuulus mõis 20. sajandi alguseni, siis müüs A. J. von Krusensterni pojatütar krahvinna von Rüdiger mõisa 1911. aastal, Alfred von Uexküll-Gyldenbandile, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
MõisakompleksRedigeeri
Keskajal asus mõisas väike Kiltsi vasallilinnus, mis hävis Liivi sõjas.
1790. aastatel rajati linnuse varemetele varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja.
Linnusele viitavat raskepärast arhitektuuri leevendavad kaks poolkaarekujulist tiibhoonet. Mõisahoone frontooni kaunistab Benckendorffide ja Brevernide suguvõsavapp.
1920. aastast alates asub lossis kool.
Härrastemaja frontoon Benckendorffide ja Brevernide vapiga
KirjandusRedigeeri
- Ants Hein. Kiltsi mõis. Võsupere, VR Kirjastus 2011.
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiltsi mõis |
- Kiltsi mõisast Eesti mõisaportaalis
- Kiltsi mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- Pilt Johann Christoph Brotze kollektsioonist: Das Schloß Ass. 1799. Das Gut Ass liegt im Kirchspiel Klein- Marien in Wierland [die Ansicht].