Kiltsi mõis

mõis Väike-Maarja kihelkonnas
Disambig gray.svg  See artikkel on Virumaa mõisa kohta, Läänemaal asuva mõisa kohta vaata artiklit Kiltsi mõis (Ridala).

Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.

Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010
Vaade härrastemajale paremalt
Vaade härrastemajale vasakult

AjaluguRedigeeri

Kiltsi mõisa on esmamainitud 1466. aastal. Ilmselt 14. või 15. sajandil rajati mõisa Kiltsi vasallilinnus, mis Liivi sõjas purustati.

15.–16. sajandil kuulus mõis Wrangellidele, 16. sajandi teisel poolel kuulus Kiltsi Gilsenitele, kelle nimest pärineb ka saksakeelne rööpnimi Gilsenhof.

17. sajandil oli Kiltsi Asserienide valduses, seejärel kuulus mõis Uexküllide, Zoegede, Mannteuffelite ja Rosenite perekonnale.

1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kes rajas linnusemüüridele ka uue mõisa peahoone. 18161846 kuulus mõis meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Krusensternile, kes suri Kiltsis 1846. aastal. Krusensternidele kuulus mõis 20. sajandi alguseni, siis müüs A. J. von Krusensterni pojatütar krahvinna von Rüdiger mõisa 1911. aastal, Alfred von Uexküll-Gyldenbandile, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

MõisakompleksRedigeeri

Keskajal asus mõisas väike Kiltsi vasallilinnus, mis hävis Liivi sõjas.

1790. aastatel rajati linnuse varemetele varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja.

Linnusele viitavat raskepärast arhitektuuri leevendavad kaks poolkaarekujulist tiibhoonet. Mõisahoone frontooni kaunistab Benckendorffide ja Brevernide suguvõsavapp.

1920. aastast alates asub lossis kool.

KirjandusRedigeeri

  • Ants Hein. Kiltsi mõis. Võsupere, VR Kirjastus 2011.

VälislingidRedigeeri