Kiltsi mõis

mõis Väike-Maarja kihelkonnas
 See artikkel on Virumaa mõisa kohta, Läänemaal asuva mõisa kohta vaata artiklit Kiltsi mõis (Ridala).

Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.

Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010
Vaade härrastemajale paremalt
Vaade härrastemajale vasakult

Ajalugu

muuda

Ilmselt 14. või 15. sajandil rajati Kiltsi vasallilinnus, mis Liivi sõjas purustati.

15.–16. sajandil kuulus mõis Wrangellidele, Kiltsi mõisa on esmamainitud 1466. aastal[1], kui 1466 kandis Bartel Wrangell kohtulikult Kiltsi Ficke Wrangellile. Enne 1514. aastat müüs Bertold Berch, kui 1470. a surnud Vicke Wrangeli lese teine mees Kiltsi mõisa, Bertold von Gilsenile. Gilsenite nimest pärineb ka saksakeelne rööpnimi Gilsenhof. 1581. aastal oli omanik Robert/Robrecht Gilsen, samal aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kiltsi Rakvere asehaldur kapten Lorentz Cognolile, hiljem aga Taani kuninga palvel Robert Gilseni pärijale Berend Gilsenile. Berendi õe Margaretha Gilseniga abiellus Otto von Uexkülliga (maetud 1601) ning lähima pärijana läänistati Kiltsi mõis 1588. aastal talle. 1637. aastatal toimunud pärandijagamine Vigala mõisniku, Eestimaa maanõuniku Otto Uexkülli ja ooberstleitnant Otto Johann Uexkülli (Härgla) vahel. Otto von Uexküll (surn. 1650), kui Vigala ja Kiltsi mõisata lähima pärija Otto (surnud 1601) tütre, Hildegard von Uexkülli (sünd Uexküll) abikaasa sai Kiltsi mõisa. 1663. aastal oli mõisaomanik, Otto Reinhold von Uexkülli lesk Margaretha von Zoege, 1685. aastal kuulus Kiltsi 28.06.1675 Fehrbellini lahingus langenud rittmeister Reinhold von Uexkülli pärijatele, eriti aga tema tütrele Margaretha Annale Uexküllile (kes oli abiellunud Andreas von Zoegega). 1695. aastal kuulus mõis kapten Fabian von Uexküllile. Aastatel 1696-1716 oli omanik kapten Andreas Zoege ja 1720. aastast Gotthard Johann Zoege, kui oma isa Andreas Zoege pärija. Gotthard Johann Zoege von Manteuffeli (surn. 1763) pärija oli tema poeg ooberstleitnant Karl Reinhold Zoege von Manteuffel, kes müüs 1770. aastal Kiltsi ja Aavere mõisa Maarja-Magdaleena kihelkonnas kammerjunkur Carl August von Bergile.

1771. aastal müüs kammerjunkur Carl August von Berg Kiltsi mõisa kapten Joachim Friedrich von Rosenile.

17. sajandil oli Kiltsi Asserienide valduses, seejärel kuulus mõis Uexküllide, Zoegede, Mannteuffelite ja Rosenite perekonnale.

1784. aastal omandas Kiltsi mõisa major Hermann Johann von Benckendorff, kes rajas linnusemüüridele ka uue mõisa peahoone. 18161846 kuulus mõis meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Krusensternile, kes suri Kiltsis 1846. aastal. Krusensternidele kuulus mõis 20. sajandi alguseni, siis müüs A. J. von Krusensterni pojatütar krahvinna von Rüdiger mõisa 1911. aastal, Alfred von Uexküll-Gyldenbandile, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

Mõisakompleks

muuda
 
Kiltsi mõis 1917. aastal

Keskajal asus mõisas väike Kiltsi vasallilinnus, mis hävis Liivi sõjas.

1790. aastatel rajati linnuse varemetele varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja.

Linnusele viitavat raskepärast arhitektuuri leevendavad kaks poolkaarekujulist tiibhoonet. Mõisahoone frontooni kaunistab Benckendorffide ja Brevernide suguvõsavapp.

Alates 1920. aastast alates asub lossis Kiltsi Mõisakool.

Galerii

muuda

Viited

muuda

Kirjandus

muuda
  • Ants Hein. Kiltsi mõis. Võsupere, VR Kirjastus 2011.

Välislingid

muuda