Rosen (valge)
Rosen oli Pommerist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise Liivimaa Rosenite suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks.
Ajalugu
muudaSuguvõsa esimene esindaja Eestimaal oli Pommerist pärit kaupmees Bogislaus Rosen (kuni aadeldamiseni kandis nime Rose) (1572–1658), kes sai 1603. aastal Tallinna kodanikuks. Bogislaus von Rosen, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. Talle kuulusid Eestimaal 26 küla, mille kogusuuruseks oli umbes 338 adramaad.
1617. aastal tõstis Gustav II Adolf ta von Roseni nime all aadliseisusse.[1][2] ning kanti Rootsi rüütelkonna aadlimatriklisse all nr 290. 1620–1636 oli ta Koporje ja Jamburgi asehaldur.
1746. aastal kanti Rosen a. d. H. Weinjerwen (Väinjärve) nr 118 all Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1802. aastal sai Väinjärve mõisnik Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805) Viinis Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.
Mõisad
muudaRosenitele kuulusid erinevatel aegadel: Roosna-Alliku mõis, Lehmja mõis, Jõepere mõis, Ramma mõis, Karinu mõis, Viisu mõis, Väinjärve mõis, Mäo mõis, Vodja mõis, Prandi mõis, Äntu mõis, Koordi mõis, Purdi mõis, Silmsi mõis, Kiltsi mõis, Paslepa mõis, Tolka mõis (Liivimaa kubermangus), Domassova mõis (Ingerimaal), Lipkani mõis (Bessaraabia kubermangus), Tonjamini mõis (Vitebski kubermangus), Salessi mõis (Vitebski kubermangus).
Suguvõsa liikmeid
muuda- Bogislaus von Rosen (1572–1658), Roosna-Alliku, Lehmja, Karinu, Viisu, Väinjärve ja Domassova mõisnik, Kaporje ja Jama asehaldur
- Andreas von Rosen (1620–1681), Väinjärve suguvõsaliin
- Axel von Rosen (1624–1679), Roosna-Alliku ja Viisu mõisnik, Tallinna asehaldur, Roosna-Alliku suguvõsaliin
- Heinrich von Rosen (1629–1703), Lehmja-Karinu mõisnik, Lehmja-Karinu suguvõsaliin
Väinjärve suguvõsaliin
muuda- Andreas von Rosen (1620–1681, maetud Tallinna Niguliste kirikus), Järvamaa Koeru kihelkonna Väinjärve (saksa k. Haus Weinjerwen) suguvõsaliin[3]
- Hans Konrad von Rosen (surn. 1712), Rootsi sõjaväelane (rittmeister)[3], meesjärglased surid 1710 katku
- Andreas Ludwig von Rosen (1664–1701), Rootsi sõjaväelane (major), Väinjärve mõisnik
- Johann Andreas von Rosen (1690–1752), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Väinjärve mõisnik[4]
- Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805), Väinjärve mõisnik, sai Viinis 1802. aastal[4] Püha Rooma keisrilt riigivabahärra tiitli
- Vabahärra Georg Andreas von Rosen (1765–1841), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Austria kammerhärra, Malta ordu rüütel
- Vabahärra Otto Friedrich von Rosen (1769–1837), Venemaa sõjaväelane (premier major), Eestimaa postidirektor, Väinjärve mõisnik[4]
- Andreas von Rosen (1803–1879)[5], Vitebski kubermangu Salessi mõisnik, Venemaa keisririigi salanõunik (1856), ülemõuemeister (1867), Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler
- Alexander Bogislaus von Rosen (1851–1888), ulaanipolgu staabirittmeister, tiibadjutant[5]
- Vabahärra Nikolai von Rosen (1856–1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)[5]
- Vabahärra Konstantin Rosen (1883–1956), Sainte-Geneviève-des-Bois'i vene kalmistule maetud kaardiväepolkovnik
- Vabahärra Konstantin von Rosen (1818–1874)[5], Bessaraabia Lipkani mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), Johanniitide ordu rüütel
- Oskar Konrad Gotthard von Rosen (1819–1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant), Sõjaministeeriumi ametnik[5]
- Vabahärra Konstantin von Rosen (1851–1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant[6])
- Andreas von Rosen (1803–1879)[5], Vitebski kubermangu Salessi mõisnik, Venemaa keisririigi salanõunik (1856), ülemõuemeister (1867), Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler
- Joachim Friedrich von Rosen (1732–1795), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa Kiltsi, Paslepa, Liivimaa Tolka mõisnik[4]
- Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805), Väinjärve mõisnik, sai Viinis 1802. aastal[4] Püha Rooma keisrilt riigivabahärra tiitli
- Johann Andreas von Rosen (1690–1752), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Väinjärve mõisnik[4]
Roosna-Alliku suguvõsaliin
muuda- Axel von Rosen (1624–1679), Järvamaa Järva-Jaani kihelkonna Roosna-Alliku (saksa k. Haus Kaltenbrunn)[8] ja Viisu mõisnik, Tallinna asehaldur
- Bengt Gustav von Rosen (1665–1725), Roosna-Alliku, Mäo, Viisu ja Vodja mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1702–1705, Eestimaa maanõunik. Ilma meesjärglasteta.
Lehmja-Karinu suguvõsaliin
muuda- Hans Heinrich von Rosen (1629–1703, maetud Tallinna Niguliste kirikus), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), meeskohtunik, Lehmja-Karinu mõisnik[3] Domassova mõisnik Ingerimaal, Lehmja-Karinu (saksa k. Haus Rosenhagen-Kardina) suguvõsaliin[9]
- Hans Heinrich von Rosen (1703–1780), Lehmja, Karinu, Prandi ja Silmsi mõisnik, meeskohtunik
- Bernd Reinhold von Rosen (1730–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Koordi mõisnik, Huuksi mõisarentnik[10]
- Heinrich Bernd von Rosen (1776–1833), Koordi, Purdi mõisnik, Järvamaa haagikohtunik[10]
- Woldemar Friedrich Wilhelm von Rosen (1778–1806), Jõepere mõisnik[10]
- Bengt Friedrich von Rosen (1738–1809), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Prandi ja Karinu mõisnik[10]
- Bernhard Friedrich von Rosen (1765–1831), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Keava mõisnik[10]
- Gustav Heinrich von Rosen (1769–1840), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), haagikohtunik, Äntu mõisnik[11], meesjärglasteta
- Georg Bogislaus von Rosen (1774–1845), Hessen-Kasseli sõjaväelane (ooberstleitnant), Virumaa kreisikohtu assessor, Piira mõisnik[11]
- Karl Wilhelm von Rosen (1778–1846), Hessen-Kasseli sõjaväelane (ooberstleitnant), Harju ja Järvamaa kreisikohtu kohtunik, Prandi ja Piira mõisnik[11]
- Gustav Wilhelm von Rosen (1812–1877), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Kolu ja Kukevere mõisnik[11]
- Paul Alexander von Rosen (1814–1884), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister), haagikohtunik[11]
- Ernst Friedrich Bogislaus von Rosen (1859–1922), kreisikohtu assessor, Prandi mõisnik [12]
- Woldemar Reinhold von Rosen (1815 Karinu mõis –1889), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa kubermangu Aktsiisivalitsuse ringkonnaülem, meeskohtunik, Piira mõisnik[12]
- Wilhelm Walter von Rosen (1844–1922)[12], Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu major), Tula kubermangus tegutsenud loodusteadlane, riiginõunik, Venemaa Geograafiaseltsi liige (1877)
- Heinrich von Rosen (1847–1924 Gelendžik), insener-arhitekt, tõeline riiginõunik[13]
- Gustav Arved von Rosen (1849–1903)[12], Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku "Rosen & Co." asutaja, Keila kihelkonna mõisamaakoha Villa-Rosen omanik[14]
- Ernest von Rosen (1884– 1962), Tallinna Börsikomitee asepresident, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1938–1940).
- Hermann Otto von Rosen (1853–1925 Novotšerkassk), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ulaanipolgu kornet), aktsiisiametnik Mervis, Doni Polütehnikumi geoloogiamuuseumi konservaator[13]
- Karl Timoleon von Rosen (1855 Rakvere – 1918 Peterburi)[13]
- Gerhard von Rosen (1856–1927), maalikunstnik, Riia Polütehnikumi professor[15]
- Claus von Rosen (1904– ), 1971. aastal esimese suguvõsa esindajana Rootsi rüütelkonda (nr. 2348) immatrikuleeritud kaubandustegelane
- Jürgen von Rosen (1907–1954), põllumees Eestimaal, II. maailmasõja memuaariraamatu autori Martha von Roseni (sünd. Kügelgen) abikaasa[16]
- Alexander Woldemar von Rosen (13.10.1858 Rakvere – 04.04.1938 Tallinn), Tallinna teatriseltsi, kammermuusikaseltsi, jahiseltsi esimees, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1903–1938)[15]
- Friedrich von Rosen, osales Eesti Vabadussõjas Balti pataljonis leitnandina
- Wilhelm Leopold von Rosen (1817–1871), kreisideputaat, meeskohtu assessor, Kuusna mõisnik[12]
- Karl Wilhelm von Rosen (1845–1869 Harkovi kubermang), põlluharija[12]
- Heinrich Axel von Rosen (1847–1903 Tartu), raudteeametnik Balti raudteel [12]
- Hermann von Rosen (1858–1930), Kuusna (Väike-Karinu) mõisast pärit meditsiinidoktor, kirjanik Berliinis
- Bernd Reinhold von Rosen (1730–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Koordi mõisnik, Huuksi mõisarentnik[10]
- Hans Heinrich von Rosen (1703–1780), Lehmja, Karinu, Prandi ja Silmsi mõisnik, meeskohtunik
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Bogislaus von Rosen
- ↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Stockholm 1882, info, vapid
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 620
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 621
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 622
- ↑ [1][alaline kõdulink]
- ↑ [2][alaline kõdulink]
- ↑ Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 623
- ↑ Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 624
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 625
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 626
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 627
- ↑ 13,0 13,1 13,2 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 628
- ↑ Villa-Rosen (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ 15,0 15,1 Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 629
- ↑ Martha von Rosen: A Baltic odyssey: war and survival., (kaasautor Jürgen von Rosen ; toim. Elvi Whittaker), Calgary: University of Calgary Press, 1995, ISBN 1895176247 ESTER, Google Books
Kirjandus
muuda- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2, Görlitz, 1930, lk. 171–184
- Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572 - 1658 : Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938.
Välislingid
muuda- Väljavõte von Rosen genealoogiast (inglise keeles)