Ava peamenüü
Prandi mõisakeskuse plaan.
Autor: F. Leufner (1829)

Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

Mõisa keskus asus Prandi külas.

AjaluguRedigeeri

1613. aastal annetati Kardina (Prandi varasem nimi) küla koos Veskiaru veskiga Paide linnuse ülemvahtmeistrile Hinrich Brandtile (ka Brandten), senikauaks kui ta selles ametis on. Läänistus kinnitati kuninga poolt 1616. aasta 29. oktoobril. Brandti perekonnanime järgi kujunes mõisale ja Kardina külale nimeks Prandi (saksa keeles Brandtenhof).

1620. aastal mainiti küla taas riigi omanduses olevana.

1623. aastal rentis Hinrich Brandt valdust 35 riigitaalri eest. Ka 1627. aastal on teda mainitud rentnikuna.

1626. aastal 21. oktoobril annetas Gustav II Adolf küla ooberst Alexander von Essenile (1594–1664). Prandi mõis rajati hiljemalt 1639. aastal.

Alexander von Essen rentis oma mõisa välja: 1641. ja 1649. aastal on rentnikuna mainitud Rötger Eckholti.

Alexander von Esseni surma järel 1663. aastal sai mõisa omanikuks tema poeg Otto Magnus von Essen (1638–1707), kes rentis mõisa Andreas Wallwichile.

1688. aastal seisis mõis Kuningliku Lossikohtu jurisdiktsiooni all.

Otto Magnus jättis mõisa oma tütrele Christina Hedwigile ja viimase abikaasale Kirna mõisnikule Hans Heinrich von Fersenile (maetud 1724). Prandi mõisa päris nende tütar Luise Magdalena von Fersen, kes oli abielus esmalt Karl Johann von Delwigiga ning hiljem Erich Helmich von Kaulbarsiga.

1725. aastal oli mõisarentnikuks Wilhelm Arendson Sonnenbach.

1756. aastal on Prandi mõisa omanikuna mainitud Hans Heinrich von Rosenit (1703–1780). Tema surma järel läks mõis ta pojale Bengt Friedrich von Rosenile (1738–1809).

Tema järel kuulus mõis Gottlieb von Belawaryle (surnud 1825). Temalt läks mõis tema tütrele Dorothea Elisabethile ja viimase abikaasale Wilhelm Georg Nikolai von Erschellile.

1834. aastal ostis mõisa Koigi ja Laimetsa mõisnik Otto Magnus von Grünewaldt (1801–1890). Ta likvideeris Prandi küla ning kolis senised elanikud ümber Veskiaru, Sõrandu ja Sigapusma külla. Küla maad mõisastati ning ribaspõllud muudeti suurteks põlluväljadeks. Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud kuhu pandi elama moonakad.

1846. aastal mindi Prandi mõisas teorendilt üle raharendile.

1892. aastal sai mõisnikuks Otto Magnuse poeg Georg von Grünewaldt (1830–1901), ning viimase surma järel tema poeg Werner von Grünewaldt (1866–1932).

MõisakompleksRedigeeri

Prandi mõisakompleks asus Prandi Allikajärve kaldal.

Mõisa peahoone ei ole säilinud. Säilinud on ükskikud majandushooned ümberehitatud kujul või varemetena.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Karl Kranich "Ajalooandmeid Koigi ümbruse minevikust I" Koigi. 1988.
  • Karl Kranich "Prandi küla ja mõis" Koigi Vallaleht. 19. august 1995