Keava mõis

rüütlimõis Eestis

Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.

Kunagise Keava mõisa peahoone talvel
Kunagise Keava mõisa peahoone varemed. Kultuurimälestis nr 15214[1]

Ajalugu muuda

Keava mõisa on mainitud esimest korda 1486. aastal. 1561. aastast omanikud Anrepid, 1655. aastast Hermann von Anrep. 1680. aastast kuulus mõis tema tütre Helene abikaasa Reinhold von Engdesile. Meeskohtunik Reinhold von Engdesi pärijad müüsid Ingliste mõisa koos Keava, Sonni karjamõisa, Pae mõisa ning külade ja Lau, Moisama, Pallaküll, Pae ja Lalli taludega Friedrich Johann von Staalile.

1767. aastal sai pärandavara jagamise lepinguga Friedrich Johann von Staali (surn. 1767) pärijatevahelisel kokkuleppel Keava mõisa kindralmajor Gustav Wilhelm von Staal. 1797. aastal kindralmajor Gustav Wilhelm von Staal pantis ja 1808. aastal müüs mõisa ratsaväekapten Bernhard Friedrich von Rosenile.

1822. aastal müüdi Keava mõis avalik müügil kammerhärra Karl Otto von Lilienfeldtile, 1830. aastal müüsid Karl Otto von Lilienfeldi pärijad Keava mõisa haagikohtunik parun Friedrich Gottlieb von Rosenile. Friedrich Gottlieb von Roseni surma järel (1847), päris mõisa tema poeg Alexander Gottlieb Ferdiand von Rosen. Major Alexander von Rosen müüs Keava mõisa 1853. aastal Georg Magnus von Fersenile. Georg Magnus von Ferseni surma järel (1864) päris mõisa eru staabiratsaväekapten Magnus Georg von Fersen ning seejärel parun Hans Jakob Magnus von Fersen (1831–1913). Hans Jakob Magnus von Ferseni surma järel (1913) päris mõisa 1914. aastal parun Gerhard (Gert) Nikolai von Fersen[2] (1872–1942).

mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda