Ava peamenüü
Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa liinid)
Anrepi suguvõsa aadlivapp (Liivimaa liinid)

Anrep on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa ja Rootsi vana aadlisuguvõsa.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Anrepite põlvnemiskohaks loetakse Anreppenit, mis on kaasajal Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuv Delbrücki linna linnaosa. Suguvõsa kohta on Liivimaal esimesi teateid 1470. aastast. Saksa Ordu vasallid Liivimaal.

10. jaanuaril 1635 sai Liivimaalt Sooru mõisast pärit Närke ja Värmlandi rügemendi leitnant ja hilisem sama rügemendi kapten, kortermeister ja ooberst Gustaf Anrep (1616–1666) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda (nr 236).[1]

1745. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Eestimaa (nr 3) ja 1747. aastal Liivimaa (nr 8) rüütelkonda. [2] [3]

6. mail 1853 andis Vene keiser Nikolai I Kärstna mõisa harust pärit kindralleitnant Joseph von Anrepile (1796–1860) krahvinna Cecilie Julie Philippine von Elmptiga (1812–1892) abiellumisel krahvitiitli ja laiendatud vapi ning ta hakkas kandma perekonnanime Anrep-Elmpt.[4] See haru kanti lisaks Eestimaa (nr 4), Liivimaa (nr 8) ja ka Kuramaa (nr 315) rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Sooru ja Ingliste haruRedigeeri

Ala haruRedigeeri

Liivimaa Helme kihelkonna Ala mõisa (Haus Assikas) haru.[5]

Kärstna haruRedigeeri

 
Anrep-Elmpti suguvõsa krahvivapp

Liivimaa Helme kihelkonna Lõve ja Kärstna mõisa (Haus Lauenhof-Kerstenhof) haru.[6]

Anrepite suguvõsa vappRedigeeri

Anrepite vapikilbil on kujutatud kammi, mis väidetavalt oli mõeldud sõjaratsu kammimiseks; see oli viide Anrepite sõjaväeteenistusele. Suguvõsa Liivi- ja Eestimaa harude vappidel oli eripära: kui Liivimaal kasutatud vapil oli kilbil kujutatud kamm must, siis Eestimaal oli see sinine. Anrepite vapp on väga sarnane Delbrücki linna Anreppeni linnaosa siiani kasutusel oleva vapiga.

Anrepi suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Aitsra (Adscher) (1552–1811), Ala (Assikas) (XVI sajand – 1811), Hummuli (Hummelshof) (1470 – pärast 1599), Koorküla (Korküll) (XVI sajand – pärast 1678), Kärstna (Kerstenhof) (1740–1919), Leebiku (Abenkat) (1738–1811), Lõve (Lauenhof) (1750–1919), Maaritsa (Neu-Rewold) (1859–1873), Murikatsi (Murrikatz) (1792–1919), Pahuvere (Willust) (1799–1806 pandi-, 1806–1877 pärusvaldus), Restu (Rösthof) (1827–1837 pandi-, 1837–1868 pärusvaldus), Roobe (Ropenhof) (kuni 1597, 1674–1675 ja 1752–1755), Suure-Rõngu (Schloß Ringen) (1875–1919), Sutlema (Sutlem) (kuni 1621), Taabri (Anrepshof) (XVI sajand), Tuhalaane (Tuhhalane) (olid 1731–51, rendivaldus), Vanamõisa (Althof) (1738–1811), Vana-Prangli (Alt-Wrangelsshof) (1859–1878), Vana-Puka (Alt-Bockenhof) (1798–1819, pandivaldus), Vorbuse (Forbushof) (oli 1601).
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Araksti (Arras) (1795–1797), Dīķeri (Puderküll) (1801–1804, pandivaldus), Omuļi (Homeln) (1832–1841 pandi-, 1841–1920 pärusvaldus), Plānupe (Planup) (1678 – 1680. aastad ja 1728–1730), Sooru (Soorhof) (1477 – pärast 1599), Viņķelmaņi (Winkelmansshof) (1796–1801, pandivaldus).


 
Anrepi suguvõsa kabel Anrepi lõvi lähedal Kärstnas

ViitedRedigeeri

  1. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.318–319 (rootsi keeles)
  2. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Anrep (sinise hobusekammiga vapp) Anrep (musta hobusekammiga vapp)
  3. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, info, Liivimaa haru vapp, Eestimaa haru ja krahv Anrep-Elmptide vapid
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Joseph von Anrep-Elmpt
  5. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen 1885, lk.358
  6. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen 1885, lk.351–352,353–355

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Лудмер, Яков Иванович: Княжеские, графские и баронские фамилии Прибалтийских губерний : материалы для родословных. Вып. 1, Графы Анреп-Эльмт – бароны фон дер Брюгген, Miitavi, 1902.
  • Vabahärra Robert Engelhardt: "Zur Geschichte der Anreps auf Soor". Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, lk. 56–57.

VälislingidRedigeeri