Kreisikohus ehk maakonnakohus oli aastatel 1817–1889 Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud talurahvakohus[1].

Eesti alal tegutses Harju-Järva, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa ja Virumaa kreisikohus[1]. Kreisikohtute kohta kasutati ka nimetusi maakonnakohus, kreiskohus, kreisrihtikohus, landgerihtikohus[2]. Kreisikohtu koosseisus olid kreisikohtunik, 2 kaasistujat (pluss 2 talupojast kaasistujat)[1].

Kihelkonna- ja kreisikohtud kaotati ringkonna- ja rahukohtute asutamisega 09.06.1889. aastal[2]. Kohtu- ja talurahvaasutuste reformiga Baltimaades senised seisuslikud kohtud kaotati.

Eestimaa kubermang

muuda
 
Virumaa kreisikohtu hoone, Rakveres
 
Järva kreisikohtu hoone, Paides

Eestimaa kubermangus asutati kreisikohtud 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel alates 1817. aastast: Harju-Järva kreiside[3] kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne (Haapsalus) ja Viru (Rakveres) maakondades. Kreisikohus koosnes kreisikohtunikust ja 4 kaasistujast, neist 2 aadlikud ning 2 talupoega. Kreisikohtuniku kandidaadi kinnitas ametisse Eestimaa kuberner, aadlikest kaasistujad valiti Maapäeval kreiside kaupa. Talupoegadest kaasistujad valisid kihelkonnakohtu kaasistujad endi hulgast-

Kreisikohus oli esimese astme kohtuks talupoegade kaebustes mõisnike vastu (kuid siis oli nõutav talunikest kaasistujate kohustuslik taandamine), kui lepitamine kihelkonnakohtus oli ebaõnnestunud; ja apellatsiooniinstantsiks kihelkonnakohtu otsuste peale ehk teise astme kohtuks talupoegade omavahelistes protsessides.

Kreisikohtu ülesannete hulka kuulus valdade ametiisikute ja kihelkonnakohtute kaasistujate ametisse kinnitamine ja viimaste ametist tagandamine; järelevalve kihelkonnakohtute ning magasiaitade tegevus: kinnistus-, lepingu- ja ingrossatsiooniraamatute pidamise üle; talumaade vakuraamatute ja ostu-müügi lepingute kinnitamine; kohus oli kõrgemaks eestkosteorganiks vallakogukonna liikmetele. Kreisikohtu kõrvalülesandeks oli hüpoteegiraamatu jooksev pidamine, kuhu võidi pandituna sisse kanda ainult talupoegade kinnisvarasid.

1856. aasta Eestimaa talurahvaseadusega tehti kreisikohtu osas mõned muudatused — esimeses astmes tulid arutlusele kõigi maal elavate käsitööliste ja vabade inimeste, samuti kogukondade asjad (sealhulgas konkursid); eesti keel seati arutluskeeleks ning jäeti ära kaasistujate sundtaandamine.

Liivimaa kubermang

muuda

Liivimaa kubermangus rajati kreisikohtud 1819. aastal mandril ja 1821. aastal Saaremaal. Liivimaa kubermangu Eesti alal asutati kolm kreisikohtut: Tartu-Võru, Pärnu-Viljandi ja Saaremaa kreisikohtud.

 
Viljandi kreisikohtu kohtumaja, Viljandis

Liivimaa kubermangu kreisikohtute korralduses olid erinevused Eestimaa kubermangu kreisikohtutest. Liivimaa kreisikohtuid finantseeris täielikult riigikassa; Liivimaa kubermangus vallakohtu (esimene aste) olemasolu tõttu jäi kreisikohus Liivimaal kolmanda astme kohtuinstantsiks, kuid talle jäi õigus menetleda ka esimese astme instantsina. Saaremaal võis kreisikohtu otsuste peale edasi kaevata ka sealsele maanõunike kolleegiumi talurahvaasjade osakonnale.

 
Saaremaa kreisikohtu kohtumaja, Kuressaares

1849. aasta Liivimaa talurahvaseadusega muudeti kreisikohus ka ülemeestkosteametiks; lisandus lepingu- ja kinnistusraamatute pidamise ning kihelkonnakohtute revideerimise kohustus.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 246.
  2. 2,0 2,1 Kreisikohus, www.eha.ee/fondiloend
  3. Harju-Järva kreisikohus 1805-1889[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia