Teise astme kohus
Teise astme kohus (inglise keeles court of appeal) on ringkonnakohus.[1] Ringkonnakohtus vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Esimese astme kohtud on maa- ja halduskohus. Ringkonnakohus võib peale maa- ja halduskohtute lahendite läbivaatamise täita teisi ülesandeid. Näiteks kui tahetakse kehtetuks tunnistada vahekohtu otsust, siis sellekohase avalduse peab tegema ringkonnakohtule.[2]
Maa- ja halduskohtute otsuste arutamiseks on kaks võimalust. Esiteks on võimalik terve kaasus uuesti läbi vaadata. Sellisel juhul saavad menetluse osalised esitada uusi tõendeid ja nõudeid. Teiseks on võimalik, et kontrollitakse ainult seda, kas esimese astme kohtud on seadusi õigesti kohaldanud ning teinud sisuliselt õige lahendi. Tavaliselt ei ole siis enam tõendite ega nõuete esitamine võimalik.[3]
Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus muuda
Ringkonnakohtunike arv määratakse justiitsministri määrusega. Määrusele peab nõusoleku olema andnud kohtute haldamise nõukoda (KHN). Alates 1993. aastast on Eestis ringkonnakohtunike arv jäänud 43 ja 48 vahele. Aastal 2018 on kohtunikke 45. Ringkonnakohtus on haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium. Kolleegiumiteks jagunemine ei ole kohustuslik ega seaduses sätestatud. See määratakse ringkonnakohtu kodukorras.[4]
Tallinna Ringkonnakohus muuda
Tallinna ringkonnakohtu aadress on Pärnu mnt 7, Tallinn.[5] Apellatsiooni korras vaadatakse läbi Harju ja Pärnu maakohtu ning Tallinna halduskohtu lahendeid. 2018. aasta seisuga töötab seal 29 kohtunikku. Ringkonnakohtu esimees on Villem Lapimaa ja direktor on Hans Moks.[6]
Tartu Ringkonnakohus muuda
Tartu ringkonnakohtu aadress on Kalevi 1, Tartu.[5] Apellatsiooni korras vaadatakse läbi Tartu ja Viru maakohtu ning Tartu halduskohtu lahendeid. 2018. aasta seisuga töötab seal 16 kohtunikku. Ringkonnakohtu esimees on Kersti Kerstna-Vaks ning direktor on Tiina Ereb. Tartu ringkonnakohus alustas tööd 15. septembril 1993.[6]
Ringkonnakohtu esimees muuda
Esimees valitakse teise astme kohtunike hulgast seitsmeks aastaks, kuid mitte kaheks ametiajaks järjest. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kes peab kuulama ringkonnakohtu üldkogu arvamust ning saama nõusoleku KHN-lt. Esimehe ülesanne on juhtida ja esindada kohtuasutust. Ta peab kontrollima, et õigust mõistetaks korrektselt, ning justiitsministri nõudmisel selle kohta seletusi andma. Ringkonnakohtu esimees võib kontrollida esimese astme kohtunike tööd ning algatada oma tööpiirkonnas nende kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlust. Esimehe volitused lõpevad ennekõike siis, kui tema ametiaeg saab läbi või kui ta kohtunikuametist vabastatakse. Enne ametiaja lõppemist on esimeest võimalik vabastada kolmel juhul (Kohtute seadus § 22 lg 4):
- kui ta ise seda soovib;
- kui ta on meelega oma ülesanded tegemata jätnud;
- kui ta valitakse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ https://web.archive.org/web/20171014133259/http://termin.eki.ee/esterm/ vaadatud 5.11.2018.
- ↑ KSK: Kohtute seadus. Komm vlj. Koost P. Pikamäe. Tallinn: Juura 2018, lk 117.
- ↑ KSK: Kohtute seadus. Komm vlj. Koost P. Pikamäe. Tallinn: Juura 2018, lk 118.
- ↑ KSK: Kohtute seadus. Komm vlj. Koost P. Pikamäe. Tallinn: Juura 2018, lk 116–119.
- ↑ 5,0 5,1 Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad.– RT I, 02.07.2018, 2.
- ↑ 6,0 6,1 https://web.archive.org/web/20181211052829/https://www.kohus.ee/et/ringkonnakohtud/tallinna-ringkonnakohus vaadatud 5.11.2018.
- ↑ KSK: Kohtute seadus. Komm vlj. Koost P. Pikamäe. Tallinn: Juura 2018, lk 120–123.