Lääne kreis

Eestimaa kubermangu haldusüksus aastatel 1796–1917

Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917.

Lääne kreis, Haapsalu maakond
saksa keel Der Wiekische Kreis
vene keel Викский уезд
Pindala: 3969 km²
Elanikke: 82 077 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,7 in/km²
maakonnalinn: Haapsalu
Haapsalu kreis
Haapsalu kreis (Der Hapsalsche Kreis). Johann Christoph Brotze kogust, 18. sajandi lõpp

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).

Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.

Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Гапсальскй уезд - Haapsalu maakond.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Kassari ja Noarootsi saar.

Lääne kreisi haldusjaotus

muuda

Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääneks (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääneks (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn ja 17 kirikukihelkonda.

Maa-Lääne

Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Lääne

Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil:

Varbla kihelkond (Werpel)
Saare-Lääne

Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil:

Lääne kreis Schuberti 1850. aasta kaardil
Lääne kreisi Hiiumaa Schuberti 1850. aasta kaardil

Lääne kreisi kiriklik jaotus

muuda

Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:

1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel toimus sotsiaalne protestiliikumine usuvahetusliikumine, mille käigus siirdus osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku. Eestimaa kubermangus suurenes apostlikku õigeusku üleminek 1880. aastatel ning Tallinna vikaarpiiskopkonnas moodustati 1883. aastal Vene õigeusu kiriku VÕK Haapsalu praostkond Eestis. Haapsalu alade praostkonnas: Emmaste Jumalaema Sündimise kogudus, Emmaste Jumalaema Sündimise kirik Emmastes; Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus, Haapsalu Püha Maria-Magdaleena kirik ja abikirik Haapsalu Püha Neeva Aleksandri kirik Haapsalus; Kullamaa Püha Nikolai kogudus Kullamaa Püha Nikolai kirik Sillal; Emmaste-Lelu, hiljem Emmaste–Kuriste kogudus Kuriste kirik; Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudus, Kõpu õigeusu kirik Kõpul; Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus, Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik Kõrgessaares; Lihula Püha Neeva Aleksandri kogudus Lihula Püha Neeva Aleksandri kirik; Mäemõisa Nikolai kogudus, Mäemõisa Püha Nikolause kirik, Sinalepas; Paadrema Püha Kolmainu kogudus, Paadremaa Püha Kolmainu Jumala kirik; Pühalepa-Kuri kogudus, Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik; Harju-Risti kogudus, Harju-Risti õigeusu kirik; Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogudus Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kirik Kõmsil; Vormsi Issanda Ülestõusmise kogudus, Vormsi Ülestõusmise kirik Hullo; Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kirik Väike-Lähtru.

1880. aastatel loodi Eestis esimesed baptistikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused priilaste liikumise põhjal.


 

Haldusasutused

muuda

Kohtuasutused

muuda
Adrakohturingkonnad

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse alusel alates 1817. aastast moodustati Eestimaal kreisikohtud: Harju-Järva kreisikohus (asukohaga Tallinnas), Lääne kreisis (Haapsalus, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 4 hoones) ja Viru (Rakveres) maakondades[3].

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Haapsalu kreisis Haapsalu ülemtalurahvakohus ja Lihula ülemtalurahvakohus.

Taristu

muuda
  Pikemalt artiklites Haapsalu sadam, Virtsu sadam ja Kuivastu sadam

1739. aastal loodi postiühenduseks Tallinna ja Haapsalu vahel Tallinna–Haapsalu postimaantee. Tallinna–Haapsalu postimaanteel olid järgmised postijaamad: Tallinnast → Keilasse 22 versta, Keilast → Padisele 20 versta, Padiselt → Seljakülasse 29 versta, SeljakülastHaapsalusse 26 versta[4].

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas Eestimaa kubermangu Lääne kreisi läbiv 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam[5] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam[6] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares[7].

1905. aastal avati Balti raudtee Tallinna–Haapsalu raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.

Lääne kreisi vallad aastal 1866

muuda

1866. aasta vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks[8]. Sel aastal oli Läänemaal 122 valda.

Pärast valdade reorganiseerimist oli aastaks 1897 Läänemaal 38 valda.

Politseiasutused

muuda
  Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse#Eestimaa kubermangu politseivalitsused

Haapsalu maakonna politseivalitsus asus 1913. aastast politseimajana kasutusel olnud hoones Wiedemanni tänav 14.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=49
  2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 95–117.
  3. Kreisikohus, www.eha.ee/fondiloend
  4. Eerik Selli. Postijaamade võrgu kujunemine ja areng Eestis XVIII JA XIX sajandil. Eesti NSV ajaloo küsimusi VIII. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised. Tartu 1974, lk 76.
  5. Virtsu postijaam, virtsu.ee
  6. Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
  7. Postivedu, virtsu.ee
  8. Eesti ala valdade register 1866-1917, Lääne maakond, Ajalooarhiiv

Välislingid

muuda