Kuressaare kreis

(Ümber suunatud leheküljelt Saaremaa kreis)

Kuressaare kreis (saksa keeles Provinz Ösel või Arensburgsche Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus. Kreisi kuulusid lisaks Saaremaa saarele ka Sõrve saar (hiljem poolsaar), Muhu, Abruka jt väiksemad piirkonna saared ning Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu saar.

Kuressaare kreis

saksa keeles Der Arensburgsche Kreis
vene keeles Эзельский уезд
Аренсбургский уезд

Vapp

Pindala: 2515,5 km²
Elanikke: 60 263 (1897) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 24,0 in/km²
kreisilinn: Kuressaare

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.

1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitas Venemaa keisrinna Anna I Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi[1] poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks[2] Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi ning 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu.[3], Kuressaare kreisina.

Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)

1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist Saaremaa operatsiooni Albion käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.

Saaremaa ja Kuressaare kreis 1795. aasta kaardil

Territoorium muuda

Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulus veel 13 kihelkonda:

Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi Muhu saar Schuberti kaardil, 1850
Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisi ja Liivi lahe alad Schuberti kaardil

Liivimaa talurahvaseadused muuda

  Pikemalt artiklites Liivimaa talurahvaseadused, Vallaseadus ja Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus 1866. aastal vabastas Liivimaa kubermangu talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt ning pani aluse Venemaa keisririigi ametnikele alluvate mõisavalla omavalitsuste asutamisele.

Saaremaa politseivalitsus muuda

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Saaremaa kreisi Saaremaa politseivalitsuse[4] I. jaoskond, kreisichef ja tema abi asusid Kuresaare linnas[5].

Taristu muuda

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam[6] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam[7] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares[8].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 85.
  2. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 204.
  3. Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 40.
  4. 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
  5. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
  6. Virtsu postijaam, virtsu.ee
  7. Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
  8. Postivedu, virtsu.ee

Kirjandus muuda

Välislingid muuda