Lasila mõis (saksa keeles Lassila) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Praegu asub endine mõisasüda Lasila külas Rakvere vallas Lääne-Viru maakonnas. Tänapäeval tegutseb mõisa härrastemajas Lasila Põhikool[1].

Lasila mõisa peahoone 2012. aastal

Ajalugu

muuda

Esimene säilinud teade Lasila külast pärineb 1537. aastast, karjamõis võis Lasilasse tekkida juba 17. sajandil, mil vormiliselt kuulus Lasila Vohnja mõisa alla. Lasila mõis eraldati 17. sajandil Vohnja mõisast[1]. Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1614 Vohnja, Võle ja Lasila mõisa Hinrich von Kahlenile tema ja ta naise elupäevadeks. 1629. aastal kinkis kuningas Gustav Adolf teenete eest Harju-Viru õiguse järgi Vohnja, Lasila ja Võle mõisa kindralkuberner ja kantsler vabahärra Axel Oxenstiernale. 1696. aastal kinkis Carl Gustaf Oxenstierna (1655–1686) Lasila mõisa ja Kaggerla küla koos Rakvere kõrtsiga[2] kaptenleitnant Johan Hamelile. 1725. aastal müüsid restitueeritud mõisa pärijad – krahv Axel Gabriel Oxenstierna (1679–1755) ja kaaspärijad Karl Ulrik Torsenson ja krahv Dohna – Vohnja ja Lasila mõisa major Christoph Reinhold Waldeckule.

Lasila mõis on olnud pikemat aega kahe perekonna omanduses. Mõis von Baeride omanduses, esmalt sai 1752. aastal Lasila mõisa omanikuks Heinrich Johann von Baer, kelle üks lastest, kuulus bioloog Karl Ernst von Baer[3] sündis Lasila mõisas ja veetis seal osa oma lapsepõlvest. 1787. aastal sai mõisa, pärandi kaudu, Karl Heinrich von Baer. Peärast tema surma pani tema lesestunud naine Ernestine von Baer mõisa 10 aastaks panti.

Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. Albert Moritz Eduard von Ungern-Sternberg (1798–1841) ostis mõisa 1830. aastal. 31 aastat hiljem omandas mõisa Rudolph Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), kes oli Albert Moritzi poeg. Rudolphi mõisavalitsuse ajal uuendati peahooneid ja kõrvalhooneid. Rudolph suri 1897. aastal ja mõis jäi tema lesele Isabella Olga von Ungern-Sternbergile ja tema lastele. 1907 sai mõisa omanikuks Rolf Eduard Clemens von Ungern-Sternberg.[4]

Praegune mõisa härrastemaja ehitati 1880. ja 1890. aastatel[1]. Arhitektuuriliselt on mõisa härrastemaja uusrenessansi ja uusgooti stiilis[5]. Peahoone valmis 1862. aastal. Peahoone on puhta vuugiga, mitmete tornide ja tornikestega historitsistlik tellisehitis. Samuti leidub hoonel uusgooti ja uusrenessansi sugemeid. [6] Lasila mõisa peahoone ees asub suur tiik, üle selle viinavabrik, eemal karjalaudad ja kuivati. Samuti ümbritseb peahoonet park. Mõisas on saal, söögituba, teenijatetuba, magamistoad, lastehoidjatuba, külalistetuba, köök, pesuköök, aedniku korter jne.[4]

Lasila mõis oli 19. sajandil peamiseks tootmisharuks kartuli ja teravilja kasvatamisel. Mõisa alal kasvatati lehmi, viinaköögis toodeti viina, mida müüdi Peterburis, Narvas ja kohalikes kõrtsides.[4]

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta maareformi oli Otto Ernst August von Renteln, kes omandas mõisa 1912.[4]

Tänapäev

muuda

Tänapäeval tegutseb Lasila mõisas Lasila Põhikool.[4] Põhikooli töö käib kahes majas: mõisamaja ja uus algklasside maja, mis valmis 2012. Mõisa ees oleva tiigi kaldal on Karl Ernst von Baeri mälestuskivi.[7]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 16.03.2013)
  2. Lasila mõis (Kadrina khk), Kinnistute register
  3. "Karl Ernst von Baer". Vaadatud 06.12.2021.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Mõisablogi". Vaadatud 8.12.2021.
  5. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 280.
  6. "Lasila mõis". Vaadatud 06.12.2021.
  7. "Lasila põhikool". Vaadatud 8.12.2012.

Välislingid

muuda