Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)
Baer, varem ka Bahr ja Bar, aastast 1749 ametlikult Baer Edle von Huthorn on ilmselt Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa[1]. Tänapäeval elavad Baerid Saksamaal ja Tšiilis.
AjaluguRedigeeri
Vanimad teadaolevad suguvõsa esindajad on mainitud 1555. aastal Riia kodanikena[1]. Suguvõsa esindaja Andreas Bahr tuli 17. sajandil Tallinna ning sai 1666. aastal kodanikuks ja 1690. aastal Suurgildi oldermanniks[1].
Andrease poeg oli Henrich Bahr, kes 1749. aastal sai aadlitiitli ja ühes sellega nime Baer Edler von Huthorn[1].
Baerid rüütelkonna matriklisRedigeeri
1768. aasta 30. jaanuaril (vkj) võeti Baerid Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2] Saaremaal immatrikuleeriti 1884. aasta 13. detsembril (vkj) Alexander Reinhold Baer Edler von Huthorn (1856−1917).[3] Tema vend Ernst August Baer Edler von Huthorn (1863−1936) võeti Saaremaa matriklisse 14. jaanuaril (vkj) 1902.[4] Asehalduskorra ajal, mil aadlimatriklid olid ajutiselt kaotatud, kirjutati Baerid Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1786. aasta 24. augustil (vkj) kanti selle I raamatusse ehk vana aadli hulka Vohnja mõisnik major Andreas Magnus Baer Edler von Huthorn (1726−1787), tema tütar Johanna Elisabeth Baer Edle von Huthorn (1755−1818), Heinrich Johann Edler von Huthorni (1723−maeti 1776) lesk Anna Luise Baer Edle von Huthorn (sündinud Freymann) (1734−1812) ja viimase poeg porutšik Magnus Johann Baer Edler von Huthorn (1765−1825).[5]
Suguvõsa liikmeidRedigeeri
Baer Edle von HuthornRedigeeri
- Magnus Johann Baer Edler von Huthorn (1765−1825), alamporutšik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Karl Ernst von Baer (1792−1876), meditsiinidoktor, salanõunik, Königsbergi ülikooli loodusteaduse ja zooloogiaprofessor ning prorektor, Königsbergi ülikooli zooloogiamuuseumi ja anatoomiainstituudi direktor, Peterburi TA tegevliige, nimekas teadlane, embrüloloogia rajaja, mõisaomanik
- August Emmerich Baer Edler von Huthorn (1824−1891), mereväe kindralmajor
- Alexander Andreas Ernst Baer Edler von Huthorn (1826−1914), õigusteaduse kandidaat, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Heinrich Alexander Baer Edler von Huthorn (1891−?), teoloogialitsentsiaat, Neuwarpi (Pommeris) pastor, mõisaomanik
- Dietrich Baer Edler von Huthorn (sündinud 1951), biokeemik, Concepcióni ülikooli dotsent
Baer Edle von Huthorni suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri
- Eestimaa:
- Araski (Arraska) (1787−1793), Kihelevere (Kichlefer) (1856−1859 pandi-, 1859−1874 pärusvaldus), Kolu (Heinrichshof) (kuni 1772), Konju (Raustfer) (1886−1916, kaasvaldus), Lasila (Lassila) (1720ndad−1830), Piibe (Piep) (1756−1919), Repniku (Repnik) (1889−1919), Selli (Sellie) (1770ndad−1919), Sutlema (Sutlem) (1730ndad−pärast 1758), Vohnja (Fonal) (1720ndad−1790)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Saaremaa:
- Kaarma-Suuremõisa (Karmel-Großenhof) (XIX sajandi lõpp, rendivaldus)
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 18
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 10.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 686.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 454.
- ↑ EAA, f. 854, n. 3, s. 20 (Asehalduskorra ajal aadlisuguvõsaraamatutesse kantud perekondade register), L1.