Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)

Eestimaa aadlisuguvõsa

Baer, varem ka Bahr ja Bar, aastast 1749 ametlikult Baer Edle von Huthorn on ilmselt Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa[1]. Tänapäeval elavad Baerid Saksamaal ja Tšiilis.

Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp

AjaluguRedigeeri

Vanimad teadaolevad suguvõsa esindajad on mainitud 1555. aastal Riia kodanikena[1]. Suguvõsa esindaja Andreas Bahr tuli 17. sajandil Tallinna ning sai 1666. aastal kodanikuks ja 1690. aastal Suurgildi oldermanniks[1].

Andrease poeg oli Henrich Bahr, kes 1749. aastal sai aadlitiitli ja ühes sellega nime Baer Edler von Huthorn[1].

Baerid rüütelkonna matriklisRedigeeri

1768. aasta 30. jaanuaril (vkj) võeti Baerid Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2] Saaremaal immatrikuleeriti 1884. aasta 13. detsembril (vkj) Alexander Reinhold Baer Edler von Huthorn (1856−1917).[3] Tema vend Ernst August Baer Edler von Huthorn (1863−1936) võeti Saaremaa matriklisse 14. jaanuaril (vkj) 1902.[4] Asehalduskorra ajal, mil aadlimatriklid olid ajutiselt kaotatud, kirjutati Baerid Eestimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 1786. aasta 24. augustil (vkj) kanti selle I raamatusse ehk vana aadli hulka Vohnja mõisnik major Andreas Magnus Baer Edler von Huthorn (1726−1787), tema tütar Johanna Elisabeth Baer Edle von Huthorn (1755−1818), Heinrich Johann Edler von Huthorni (1723−maeti 1776) lesk Anna Luise Baer Edle von Huthorn (sündinud Freymann) (1734−1812) ja viimase poeg porutšik Magnus Johann Baer Edler von Huthorn (1765−1825).[5]

 
Munaraku avastaja Karl Ernst von Baer (1792−1876)

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Baer Edle von HuthornRedigeeri

 
Lasila mõis oli Baeride valduses üle sajandi

Baer Edle von Huthorni suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

 
Piibe mõisa valitsejamaja. Mõis oli Baeride peamine valdus XVIII sajandi keskpaigast kuni võõrandamiseni
  • Eestimaa:
    • Araski (Arraska) (1787−1793), Kihelevere (Kichlefer) (1856−1859 pandi-, 1859−1874 pärusvaldus), Kolu (Heinrichshof) (kuni 1772), Konju (Raustfer) (1886−1916, kaasvaldus), Lasila (Lassila) (1720ndad−1830), Piibe (Piep) (1756−1919), Repniku (Repnik) (1889−1919), Selli (Sellie) (1770ndad−1919), Sutlema (Sutlem) (1730ndad−pärast 1758), Vohnja (Fonal) (1720ndad−1790)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Saaremaa:

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 18
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 10.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 686.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 454.
  5. EAA, f. 854, n. 3, s. 20 (Asehalduskorra ajal aadlisuguvõsaraamatutesse kantud perekondade register), L1.

KirjandusRedigeeri

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 10-15 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 454-455 [2]; täiendused, lk 686 [3].