Ava peamenüü

Järva-Madise kihelkond (lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Järva-Madise kihelkond

saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi

kihelkonnakirik: Järva-Madise Püha Matteuse kirik
Eestimaa kubermangu Järva kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Sisukord

Piirkonna ajaluguRedigeeri

1282. aastal on esmakordselt mainitud kuni Liivi sõjani Liivi ordule kuulunud Albu mõisa (Alp). Järva–Madise kihelkonnas on veel mainitud eramõisaid: Vetepere (1539) ja Ageri (1553). Lisaks nendele mõisatele olid kihelkonna territooriumil veel Ahula mõis (1615), Kaalepi mõis (1686), Kurisoo mõis (1585), Orgmetsa mõis (1639), Seidla mõis (1595), Järva–Madise kirikumõis.

1861. aastal oli Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskus, millest kirjutas Eduard Vilde oma romaanis "Prohvet Maltsvet". Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas mõis võimu kogukonna üle. Vallakogukonda määrati seadusega valitsema kogukonna volikogu ja vallavanem. 1866. aasta 16. detsembril valiti Albu vallas esimene kogukonna volikogu.

Järva-Madise kihelkonna mõisadRedigeeri

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.

Järva-Madise kihelkonna valladRedigeeri

Järva-Madise kihelkonna vallad aastatel 1866-1892/93/94
  • Albu vald (Alp)
  • Ageri vald (Aggers)
  • Ahula vald (Affel)
  • Kaalepi vald (Kaulep)
  • Orgmetsa vald (Orgmetz)
  • Kurisoo vald (Kurrisal)
  • Seidla vald (Seydel)[3]

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Kihelkond kattub umbes 90% ulatuses endise Albu vallaga[4].

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri