Ava peamenüü
Grotenhielmi suguvõsa aadlivapp

Georg Friedrich von Grotenhielm (Venemaal tuntud kui Georgi Jevstafjevitš, vene keeles Георгий Евстафьевич фон Гротенгельм) (19. oktoober 17218. september 1798) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

EluluguRedigeeri

Grotenhielm põlvnes 1653. aastal aadeldatud suguvõsast. Tema isa oli Roodi ja Kolu mõisnik rittmeister Magnus Gustav von Grotenhielm (1687–1753) ja ema Stettinist pärit Charlotta Sophia Elisabeth Marcks (1704–1743).[1] 1738. astus ta Venemaa sõjaväeteenistusse. Tema esimeseks teenistuskohaks oli Butõrski jalaväepolk. 1757. aastaks oli ta tõusnud premier-majori auastmesse. Osales Seitsmeaastases sõjas, kus oli 1759 . aastal Laadoga polgu alampolkovnik. 1762. aastal ülendati polkovnikuks ja Vene-Türgi sõjani alguseni teenis ta Butõrski jalaväepolgu komandörina. Sõjas türklastega näitas üles vaprust ja teda autasustati nii Püha Georgi III klassi kui Püha Anna ordeniga. 1774. aastal omistati talle kindralporutšiku aukraad. Pärast sõda teenis ta Valgevene diviisis. 1779. aastal sai temast Eestimaa viitsekuberner, kellena oli ametis 1783. aastani. 1783−1786 oli ta Tallinna asehaldurkonna tsiviilkuberner. Selles ametis hoolitses ta uue asehalduskorralduse rakendamise eest Balti kubermangudes. 1786. aastal ülendati kindral en chefiks ja nimetati senaatoriks. Läks aga juba järgmisel aastal haiguse tõttu erru ja elas oma viimased eluaastad Roodi mõisas.[2] 8. augustil (vkj) 1780. aastal immatrikuleeriti ta Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 1752. aasta 4. juulil (vkj) oli suguvõsa võetud Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[3]

 
Roodi mõis

MõisavaldusedRedigeeri

Tema isa Magnus Gustav von Grotenhielm oli talle restitueeritud Roodi suguvõsamõisa müünud 1743. aastal Pärnu raehärra Jakob von Dohrenile. Grotenhielm lunastas nüüd mõisa välja ja pantis mõisa seejärel Dohrenile, kuid ta tegi seda ilma riigipoolse kinnituseta. Tema noorem vend porutšik Niels Diedrich von Grotenhielm püüdis 1763. aastal kasutada oma eelisostuõigust (Näherrecht), kuid kaotas Liivimaa õuekohtus. Kaasus kaevati edasi riigijustiitskolleegiumi ja 1772. aastal võeti mõis hoopis riigile. Keisrinna Katariina II doneeris Roodi aga 1773. aastal kindral von Grotenhielmile, kellele see kuulus veel 1785. aastal.[4] Samuti oli tema omanduses Järvamaal Kolu mõis.

AuastmedRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1757
premier-major
1759
alampolkovnik
1762
9. juuni polkovnik
1768
22. september brigadir
1770
1. jaanuar kindralmajor
1774
17. märts kindralporutšik
1786
22. september kindral en chef

AutasudRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 501 [1].
  2. Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 265.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 234.
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District mit vier karten. 1877, lk 308-309 [2].
  5. TLA, f. 31, n. 1, s. 62, L 95 [3].

VälislingidRedigeeri