Georg Friedrich von Grotenhielm
Georg Friedrich von Grotenhielm (Venemaal tuntud kui Georgi Jevstafjevitš, vene keeles Георгий Евстафьевич фон Гротенгельм) (19. oktoober 1721 – 8. september 1798) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Elulugu muuda
Grotenhielm põlvnes 1653. aastal aadeldatud suguvõsast. Tema isa oli Roodi ja Kolu mõisnik rittmeister Magnus Gustav von Grotenhielm (1687–1753) ja ema Stettinist pärit Charlotta Sophia Elisabeth Marcks (1704–1743).[1] 1738. astus ta Venemaa sõjaväeteenistusse. Tema esimene teenistuskoht oli Butõrski jalaväepolk. 1757. aastaks oli ta saanud premier-majoriks. Osales Seitsmeaastases sõjas, kus oli 1759. aastal Laadoga polgu alampolkovnik. 1762. aastal ülendati polkovnikuks ja Vene-Türgi sõjani alguseni teenis ta Butõrski jalaväepolgu komandörina. Sõjas türklastega näitas üles vaprust ja teda autasustati nii Püha Georgi III klassi kui ka Püha Anna ordeniga. 1774. aastal anti talle kindralporutšiku aukraad. Pärast sõda teenis ta Valgevene diviisis. 1779. aastal sai temast Eestimaa viitsekuberner, kellena oli ametis 1783. aastani. 1783−1786 oli ta Tallinna asehaldurkonna tsiviilkuberner. Selles ametis hoolitses ta uue asehalduskorralduse rakendamise eest Balti kubermangudes. 1786. aastal ülendati kindral en chef'iks ja nimetati senaatoriks. Läks aga juba järgmisel aastal haiguse tõttu erru ja veetis viimased eluaastad Roodi mõisas.[2] 8. augustil (vkj) 1780 immatrikuleeriti ta Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 1752. aasta 4. juulil (vkj) oli suguvõsa võetud Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[3]
Mõisavaldused muuda
Tema isa Magnus Gustav von Grotenhielm oli talle restitueeritud Roodi suguvõsamõisa müünud 1743. aastal Pärnu raehärra Jakob von Dohrenile. Grotenhielm lunastas nüüd mõisa välja ja pantis mõisa seejärel Dohrenile, kuid ta tegi seda ilma riigipoolse kinnituseta. Tema noorem vend porutšik Niels Diedrich von Grotenhielm püüdis 1763. aastal kasutada oma eelisostuõigust (Näherrecht), kuid kaotas Liivimaa õuekohtus. Kaasus kaevati edasi riigijustiitskolleegiumi ja 1772. aastal võeti mõis hoopis riigile. Keisrinna Katariina II doneeris Roodi aga 1773. aastal kindral von Grotenhielmile, kellele see kuulus veel 1785. aastal.[4] Samuti oli tema omanduses Järvamaal Kolu mõis.
Auastmed muuda
| Aasta | Kuupäev | Auaste |
|---|---|---|
1757
|
premier-major | |
1759
|
alampolkovnik | |
1762
|
9. juuni | polkovnik |
1768
|
22. september | brigadir |
1770
|
1. jaanuar | kindralmajor |
1774
|
17. märts | kindralporutšik |
1786
|
22. september | kindral en chef |
Autasud muuda
Püha Georgi ordeni III klass (27. juuli 1770)
Püha Anna orden (1771)
Püha Aleksander Nevski orden[5]
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 501 [1].
- ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 265.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 234.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District mit vier karten. 1877, lk 308-309 [2].
- ↑ TLA, f. 31, n. 1, s. 62, L 95 [3].
Välislingid muuda
- ID puudub veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
| Eelnev Vabahärra Joachim Christian von Sievers |
Eestimaa viitsekuberner 1779–1783 |
Järgnev Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell |
| Eelnev Kindralkuberner George Browne |
Eestimaa tsiviilkuberner 1783–1786 |
Järgnev Andreas von Langell |