Ava peamenüü

Politseivalitsus (Venemaa)

Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude kubermanguvalitsuste koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega.

Politseivalitsused Peterburis ja MoskvasRedigeeri

  Pikemalt artiklis Peterburi ülempolitseimeister
  Pikemalt artiklis Moskva ülempolitseimeister

Politseivalitsused Eesti- ja LiivimaalRedigeeri

Tänapäeva Eestimaa (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805).

1803. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.

18. mail 1882 muudeti Korravalitsuse nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (городское полицейское управление).

Politseivalitsuse koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnavaht ehk kardavoi), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse kuberner.

Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud kasakakomando.

1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.

Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused:
  • ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks;
  • järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne;
  • kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle;
  • tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve;
  • läbimarssivate sõjaväelaste majutamine;
  • väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla);
  • kurjategijate vahistamine[1].

Tallinna politseimeistridRedigeeri

1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides ja Tallinnas alles 1888. aastal. Politseireformi tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks[4]: VI jsk Vanalinn, V jsk Toompea ja Kassisaba, IV jsk Kesklinn, III jsk Suur-Tartu maantee ümbrus, II jsk Kadriorg, I jsk Tallinna lahe äärne Kopli ja Vanasadama piirkond.

1916. aastal kinnitati kuberneri poolt politseijaoskondade haldusterritooriume – I jaoskonna piires asunud Pelgulinn viidi üle V jaoskonna territooriumiks; Lasnamägi, mis oli selle ajani jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk; Toompea piirkond, mis oli V jsk piires viidi VI jsk territooriumiks. Samuti pandi senistele numbrilistele linnajagudele nimed: I (Balti jaama tagune) Kalamaja, II Narva, III Tartu, IV Pärnu, V Paldiski ja VI Kesklinn.

1916. aastal olid Tallinnas järgmised politseiasutused:

Tallinna Politseivalitsus
  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond,
  • 3. jaoskond
    • Lasnamäe abijaoskond,
    • Dvigateli abijaoskond,
    • Tselluloosivabrik
  • 4. jaoskond
  • 5. jaoskond
  • 6. jaoskond
  • Sadama jaoskond (jõepolitsei)
  • Politsei arestimaja

Tartu politseimeistridRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1.2.3.1. Politseivalitsused
  2. Станислав Смирнов: Последний полицмейстер, Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010
  3. Anton Õunapuu lühike elulugu, www.skaut.ee
  4. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18
  5. Kopl Jokton, JUUTIDE AJALOOST EESTIS