Klas Eriksson Fleming

Klas Eriksson Fleming (ka Claes, Clas või Klaus Fleming; umbes 1535 – 13. aprill 1597) oli Rootsi ja Soome riigitegelane.

Albert Edelfelt: "Hertsog Karl Klas Flemingi surnukeha mõnitamas." (1878)

Klas Eriksson Fleming oli Rootsi kuningriigi suuradmiral alates 1588 ja marssal alates 1591. Ta oli ka Viiki vabahärra ning alates 1591 Soome ja Eestimaa asevalitseja. Temast sai kuningas Johan III, hiljem ka tema poja Sigismundi usaldusalune ja üks kindlamaid toetajaid.

Aastal 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Fleming kuningale truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Flemingil oli ka Soome aadli toetus. Karl püüdis seda olukorda muuta, asudes toetama rahulolematuid Soome talupoegi, kes olid Vene-Rootsi sõdade tõttu juba pikki aastakümneid kannatanud. Nii mahitasid Karli poolt saadetud agitaatorid Soomes Nuiasõja, kus talupojad püüdsid Flemingit kukutada. Ent nende Turu (Åbo) vallutamise kavad ei õnnestunud ning kavaluse ja reetmise teel suutis Fleming talupoegadelt tuleneva ohu aastail 1596–1597 likvideerida.

1597. aasta aprillis Klas Eriksson Fleming suri, kuid Soome ja Eestimaa jäid siiski veel mõneks ajaks Sigismundimeelsete võimu alla.

Isiklikku

Klas Flemingi isa, Erik Joakimsson Fleming, oli samuti silmapaistev riigimees ja Gustav Vasa soosik.

Vaata ka

• Sõda Sigismundiga

Kirjandus

• Berndt Federley (1906-1976): Claes Eriksson Flemings fullmakter av år 1591, 15.lk., Helsingfors, 1937 (Separaat väljaandest: Historisk Tidskrift, 1937), URRAM