Saaremaa kuberner
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid ja kubernerid.[1]
Taani aegRedigeeri
1560. aastal eraldas omandas Taani kuningas Frederik II Saare-Läänemaa piiskopkonna oma nooremale vennale Holsteini hertsogiriigi hertsog Magnusele, kes valiti pärast Saaremaale saabumist kapiitli poolt Saare-Lääne piiskopkonna piiskopiks. Frederik loovutas Poola kuningale seni Taanile kuulunud maa-alad – Läänemaa ja Hiiumaa –, saades vastutasuks kogu Saaremaa.
Reaalset haldusvõimu teostasid Taani asehaldurid Saaremaal (Taani Statholder på Øsel, Danske lensmænd på Øsel).
- 1560–1563 Diedrich Behr (u 1505–1575)[2]
- Heinrich Lüdinghausen-Wulff (surnud 1574), isehakanud asehaldur Ida-Saaremaal (Maasilinna foogtkond) 1562–1567
- 1563–1567 Christoffer Valkendorf(f) (1525–1601)
- ...
1572 Saaremaa allutati Taani kuningriigi otsesesse alluvusse
- 1574–1576 (K)Claus von Ungern (surnud 7. oktoober 1577)
- 1576–1579 Johann von Uexküll (surnud 1583)[3]
- 1579 Vincents Juel (u 1530–1579)[4]
- 1579–1584 Jürgen Fahrensbach
- 1584–1589 Mathias Budde (u 1553–1591) [5]
- 1589–1593 Johann Schwalbe (Swabe; surnud 1594)
- kuni 1610 Claus Maltesen Sehested (1558–1612)
- Friedrich Schenk von Werden
- kuni 1613 Niels Mogensen Krag (1574–1650) [6]
- 1617 Jacob Lavesen Beck (1566–1622) [7]
- 1626 Frederik Frandsen Rantzau (1590–1645) [8]
- 1639–1641 Anders Bille (1600–1657)
- 1642 Holsteini krahv Valdemar Christian (1622–1656) [9]
- 1644 – 13. august 1645 Ebbe Ulfeldt (1616–1682) [10][11], viimane Taani kuberner.
13. augustil 1645 läks Saaremaa Brömsebro rahuga Rootsile.
Rootsi aegRedigeeri
Brömsebro rahuga läks Saaremaa üle Rootsi kuningriigile ning allus administratiivselt Liivimaa kubermangu kubernerile.
Rootsi asehaldurid Saaremaal (rootsi Guvernör på Ösel, Landshöfding på Ösel, saksa Landeshauptmann die Provinz Ösel).
- Krahv Erik Gustafsson Stenbock (1612–1659, sv), 31. oktoober 1645–1646
- Anders Eriksson Hästehufvud 1646–1648
- Johan Pendersson Utter (Johann Utter), 1648–1654 (Magnus Gabriel De la Gardiele kuulunud Kuressaare krahvkonna asehaldur).
- Asekuberner ooberst Rembert Funcke (Funke, Funcken), Liivimaa Löseri ja Meselau mõisast.[2]
- Vabahärra Reinhold von Lieven (1621–1665), 1654–1660[12]
- Friedrich von Löwen (1600–1669), 1659
- Vabahärra Carl Larsson Sparre (1627–1702, sv), 23. oktoober 1660
- Per Fleming till Zerel, 1661/63–1670
- Asekuberner Christian von Toll (1607–1675)
- Carl Johansson Siöblad (1611–1696), 1676–1678
- Jürgen von der Osten-Sacken til Kaunispe og Siiksaare (u 1630–1690), 1678–1687
- Carl Johansson Siöblad, 1687–1689
- Jürgen von der Osten-Sacken, 1689–1690
- Asekuberner Matthias von Stackelberg Tumala ja Pidula mõisast (1631–1691) (Kuressaare komandant) 30. juulist 1689 kuni detsembrini 1690 [3] [4]
- Vabahärra Peter Örneklou (Per Örneklow) (1631–1701), 21. aprill 1690–1701 [5] [6]
- Engelbrecht Mannerburg, 1701–1710
- Asekuberner (Vice Landshöfding på Ösel): maakohtunik Sven Caméen (aastast 1701 Caménhjelm) (1658–1708[13])[14]
1710. aasta 26. septembril andis Kuressaare komandant ooberstleitnant Johann Appelbohm pärast kapitulatsiooni Vene vägedele Kuressaare linnuse üle Venemaa ooberstvahtmeistrile Örnhjelmile.
- Vabahärra Karl Adam von Stackelberg (1669–1749), 1719 määrati asehalduriks, aga venelaste okupatsiooni tõttu ei saanud ametisse asuda.
Vene aegRedigeeri
1710. aastal määras Peeter I enda kindral-volinikuks Eesti- ja Liivimaal parun Gerhard Johann von Löwenwolde (surn. 1723).
MaapealikudRedigeeri
1731 loodi provintsistaatuse saanud Saaremaale maavalitsus ja selle eesotsa määrati ametisse maapealik (saksa Landeshauptmann die Provinz Ösel).
- Friedrich Johann von Lode (Landschaftshauptmann, land captain marshal)
- Nicolas von Krämer (surnud 1739) (Ritterschaftshauptmann, 'knight captain')
- Christian Friedrich von Poll (surnud 1748)
- Parun Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761), 1740
- Heinrich Johann Tunzelmann Edler von Adlerflug (1695–1759), 7. veebruar 1746– [7][8]
- Johann von Krook 1753
AsekubernerRedigeeri
- Pikemalt artiklis Liivimaa kubernerid
- Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800), oli Saaremaa asekuberner aastast 1781 kuni 14. juulini 1783, millest alates kuulus Saaremaa 9 kreisina Riia asehaldurkonna ja hiljem Liivimaa kubermangu koosseisu.
Saksa aegRedigeeri
1917–1918 Saksa okupatsiooniaegne Saare-, Muhu- ja Hiiumaast moodustatud kubermangu sõjakuberner.
- Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (1857–1941), kindralleitnant, 12. oktoober 1917 – veebruar 1918
- von Balk (Balck), kindralleitnant, märts 1918 – november 1918 (komandant)
MaapealikudRedigeeri
- von Mossner
- von Sehmeling
1941–1944 Saksa okupatsiooniaegne sõjakuberner.
- Franz von Roques (1877–1967), Armeegrupi Nord tagala ülemjuhataja, jalaväekindral, 7. juuli 1941 – 5. detsember 1941
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ http://www.worldstatesmen.org/Estonia.html
- ↑ Dansk adel før ca 1700. Danish nobility before ca 1700.
- ↑ Oli ka Magnuse õuemarssal ja nõunik 1560 kuni 1571 /Uexküll / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, 483
- ↑ http://runeberg.org/dbl/8/0612.html
- ↑ http://pgk.dyndns.dk/slaegt/9.htm [katkine viide]
- ↑ http://runeberg.org/dbl/9/0440.html
- ↑ http://skeel.info/getperson.php?personID=I5333&tree=ks
- ↑ http://runeberg.org/dbl/13/0431.html
- ↑ http://runeberg.org/dbl/18/0199.html
- ↑ http://runeberg.org/dbl/18/0033.html
- ↑ http://runeberg.org/sbh/b0656.html
- ↑ Troonist loobunud Rootsi kuninganna Kristiina valduste kindralkuberneriks oli riigi- ja sõjanõunik, Lempelni vabahärra Gustav Kurck (1624–1689; sv)
- ↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Sven Caméen
- ↑ Biographiskt lexicon öfver namnkunnige svenska män ..., Tredje Bandet, Upsala 1837, [1] lk. 170