Mecki suguvõsa aadlivapp

Meck (vene keeles Мекк) oli Sileesia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

AjaluguRedigeeri

Päritolu ja varasem ajaluguRedigeeri

Suguvõsa rajajaks peetakse Reinhold Mecki, kes oli Sileesia hertsogi nõunik. Tema pojapoeg Jakob Meck (suri 1575) siirdus XVI sajandi keskpaiku Liivimaale.[1] 1567. aasta 15. veebruaril sai ta renovatsiooni kaudu Poola aadlikuks.[2] Ta oli viimane Riia peapiiskopkonna toomdekaan; pärast peapiiskopkonna likvideerimist läänistati talle 1568. aastal varem dekaanile kuulunud Suntaži mõis. See valdus jäi tema järeltulijate omandusse kaheks sajandiks (1568−1763). Pojapoeg ooberstleitnant Engelbrecht Meck (1619–1665) oli Tallinna komandant (1646) ja Pärnu asehaldur (1656). Tema poegadest sai alguse suguvõsa neli peamist liini.

Rootsi liinRedigeeri

Vanem poeg Erich Johann Meck (1644−1703) rajas suguvõsa Rootsi haru. Tema pojad said 1723. aastal naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks ja nad introdutseeriti samal aastal Rootsi rüütelkonda. See haru kustus meesliinis 1895. aastal.[3]

Gustav von Meckist (1649−1689) sai alguse Suntaži liin, mis suri välja 1771. aastal. Wilhelm von Meck (1650−1704) oli Ķeveļmuiža-Liepupe liini rajaja. Kastrāne liini esiisaks oli Engelbrecht von Meck (1658−1707).[4]

1747. aastal võeti perekond Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.[5] Nad võeti Smolenski ja Tuula kubermangu aadliraamatusse.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

 
Karl Otto Georg von Meck (1821−1876)

Mecki suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

 
Suntaži mõis. Mecki suguvõsa valduses 1568−1763
 
Kopõlovi mõis
  • Kiievi kubermang:
    • Kopõlov (Kopiliv) (alates 1882)
  • Kronoborgi lään (Rootsis):
  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
  • Preisimaa:
    • Rosanau (XVIII sajandil)
  • Stockholmi lään (Rootsis):
    • Ora (XVIII sajandil)
  • Tuula kubermang:
    • Brailov na Podolje, Hruslovka, Pleštšejevo

ViitedRedigeeri

  1. Lange, Harald. Die Familie von Meck in Livland. II. Band. Familiengeschichte und Stammtafeln. Riga: 1931, lk 1.
  2. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd. VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997, lk 379.
  3. Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930, lk 213, 214.
  4. Lange, Harald. Die Familie von Meck in Livland. II. Band. Familiengeschichte und Stammtafeln. Riga: 1931, lk 105.
  5. Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. Die Baltischen Ritterschaften. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973, lk 8.

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 361-362; tabel lk 358 järel.
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930. Lk 213-216 [1].
  • Lange, Harald. Die Familie von Meck in Livland. I. Band. Urkunden und Regesten. Riga: Gedruckt in der Buchdruckerei "Hansa", 1913 [2].
  • Lange, Harald. Die Familie von Meck in Livland. II. Band. Familiengeschichte und Stammtafeln. Riga: 1931.