Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).

1561. aastast, pärast Liivi sõda, mille lõppedes jäi Põhja-Eesti ehk Eestimaa Rootsi võimu alla valitsesid Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkonda Eestimaa asehaldurid ja kubernerid 1561–1674. 1584. aastal loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang, siis 1673. aastast alates moodustati Eestimaa kindralkubermang[1]

Rootsi aegse 1634. aasta Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rts regeringsform) kohaselt oli (kindral)kuberner oli Eestimaal viibivate väeosade ülemjuhataja, pidi kindlustama kehtivate Rootsi seaduste täitmise, määras ametisse kõik kuninglikud ametnikud, vastutas korra ja julgeoleku, teede ja sildade korrashoiu, postiasjanduse, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest[2]. Kuberner oli Eestimaa kubermanguvalitsuse juht. Rootsi aegsesse kubermanguvalitsusse kuulusid 1659. aastal peale kuberneri maa- ja sõjakomissar, sekretär ja tema kantseleiametnik, kammerhärra ja tema sekretär, postmeister; rootsi, saksa ja eesti pastorid; organist; vene tõlk ning timukas. (Kindral)kubermanguvalitsuse koosseis oli eri aegadel erinev. Rootsiaegse kubermanguvalitsuse tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga 1710. aastal. (Kindral)kuberneri äraolekul asendas teda asehaldur ning kohtadel viisid (kindral)kuberneri otsuseid täide adrakohtunikud. (Kindral)kuberneri juures töötas assistentnõunike nõuandev kolleegium.

Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710

muuda

Rootsi Kuningriigi koosseisus

Eestimaa kindralkubernerid 1710–1876

muuda

Aastal 1710 läks Eestimaa Venemaa keisririigi võimu alla.

Eestimaa kindralkubernerid 1710–1728

muuda

'(1728–1762 valitsesid kindralkuberneride asemel kubernerid)'

Eestimaa kindralkubernerid 1762–1792

muuda

(1792–1808 valitsesid Eestimaa kindralkuberneride asemel kubernerid)

Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid

muuda
  • 1783–1792 Krahv George Browne
  • 1792–1798 Vürst Nikolai Repnin (1734–1801) – 1796. aastast tsiviilülemjuhataja, sest ametisse määrati Riia sõjakuberner
  • 1798–1800 Ludwig von Nagell (surn. 1807; Илларион (Ларион) Тимофеевич Нагель) – tsiviilülemjuhataja[3]

Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid

muuda
  Pikemalt artiklis Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner

Eestimaa kindralkubernerid 1808–1819

muuda

1808–1818 oli Eestimaa kubermangul eraldi kindralkuberner või tsiviilülemjuhataja.

Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid 1819–1876

muuda

Ametikoha nimetusena kasutati ka väljendit (Остзейский генерал-губернатор)

Kindralkuberneri adjutant:

Ajutised kindralkubernerid

muuda

Ajutine Eestimaa kindralkuberner

muuda

Ajutised Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerid 1905–1909

muuda

Eestimaa okupatsiooniaegne kindralkuberner

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1584. a loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond e Eestimaa kubermang (1673. a alates kindralkubermang), Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv
  2. Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1
  3. [1]
  4. ДМИТРИЙ ИВАНОВИЧ ЛОБАНОВ-РОСТОВСКИЙ генерал-губернатор Санкт-Петербурга в 1808—1809 гг.
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930, s. 124
  6. Dansk biografisk Lexikon, lk.613
  7. [2]
  8. Päevaleht (Tallinn: 1905–1940) nr.215, 26. september 1906, lk 3: "Auutähtede saamine: ... kingitus Kõigekõrgema nimemärgiga 37. jalawäe diwisioni 2. brigadi juhatajale kindralmajor Polshikowile, kes suwel ajutiselt Eestimaa kindralkuberneri kohuseid täitis."

Välislingid

muuda