Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Ingermanland

rootsi keeles Svenska Ingermanland
eesti keeles Rootsi Ingeri

Lipp
Vapp

Ingerimaa kuberneri residents: Nyen (1580–1595;1617–1651)
Narva (1651–1706)
Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vaheliste piirialade kaart, Lucas Janszoon Waghenaeri 1589. aasta kaardil
Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil

Vene-Rootsi sõjad Ingeri alade pärast Redigeeri

1583. aasta Pljussa vaherahuga Moskva ja Rootsi vahel Liivimaa sõja Kahekümneviieaastases sõjas, lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Pljussa vaherahulepinguga 1583. aastal sõlmiti vaherahuleping (Vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja rahulepingut ei sõlmitud). Vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad sh: Ingerimaal (Jama, Koporje, Ivangorodi linnad, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas (Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд), koos Käkisalmi linnusega (Корела), koos Laadoga järve äärsete maadega.

Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala, Orehhovo maakonnaga ja Orešeki linnusega (rootsi Schlüsselburg, soome Pähkinälinna) ning piir kulges Karjala kannasel mööda Sestra jõge. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Ingeris, Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi. Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani.

Kahekümneviieaastases sõja lõpetas 1595. aastal Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud Täyssinä rahu ja lõpetas 1590. aastal alanud Vene–Rootsi sõja, mis oli edukas Moskva suurvürstiriigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni.

1617. aastal sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo rahu, mis lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613–1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingeri sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani.

Ingerimaa lään Rootsi Kuningriigis Redigeeri

Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid Redigeeri

Ingerimaa lään oli Rootsi Kuningriigi valdus, mis administratiivselt moodustas umbes Ingerimaa. Sealsed asehaldurid, kubernerid ja kindralkubernerid olid:

Narva asehaldurid
Ingerimaa asehaldurid (Narva komandant)
Ingerimaa kubernerid (Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje ja Nöteborgi asehaldur)
Ingerimaa ja Liivimaa kindralkubernerid
Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkubernerid
Ingerimaa kubernerid
Ingerimaa kindralkubernerid

Rootsi Ingeri haldusjaotus Redigeeri

17. sajandil oli Ingerimaa kindralkubermang jaotatud 4 lääniks: Jaanilinna, Jamburg, Kaporje ja Nyeni lään.

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

Välislingid Redigeeri