Rootsi Ingeri

Ingermanland
	rootsi keeles Svenska Ingermanland
	eesti keeles Rootsi Ingeri
	; ;
	Ingerimaa kuberneri residents: Nyen (1580–1595;1617–1651); Narva (1651–1706)

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vaheliste piirialade kaart, Lucas Janszoon Waghenaeri 1589. aasta kaardil

Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil

Vene-Rootsi sõjad Ingeri alade pärastRedigeeri

1583. aasta Pljussa vaherahuga Moskva ja Rootsi vahel Liivimaa sõja Kahekümneviieaastases sõjas, lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul. Pljussa vaherahulepinguga 1583. aastal sõlmiti vaherahuleping (Vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja rahulepingut ei sõlmitud). Vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad sh: Ingerimaal (Jama, Koporje, Ivangorodi linnad, koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas (Käkisalmi lääni (rootsi keeles Kexholm, vene keeles Корельский уезд), koos Käkisalmi linnusega (Корела), koos Laadoga järve äärsete maadega.

Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala, Orehhovo maakonnaga ja Orešeki linnusega (rootsi Schlüsselburg, soome Pähkinälinna) ning piir kulges Karjala kannasel mööda Sestra jõge. Rootsi ja Moskva alade piirijõeks oli Ingeris, Koporje maakonda ja Orehhovo maakondi eraldav Strelna jõgi. Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid hiljem 1585. aastal pikendati 1590. aastani.

Kahekümneviieaastases sõja lõpetas 1595. aastal Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel sõlmitud Täyssinä rahu ja lõpetas 1590. aastal alanud Vene–Rootsi sõja, mis oli edukas Moskva suurvürstiriigile. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuni.

1617. aastal sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo rahu, mis lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613–1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingeri sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656–1658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani.

Ingerimaa lään Rootsi KuningriigisRedigeeri

Ingerimaa kubernerid ja kindralkuberneridRedigeeri

Ingerimaa lään oli Rootsi Kuningriigi valdus, mis administratiivselt moodustas umbes Ingerimaa. Sealsed asehaldurid, kubernerid ja kindralkubernerid olid:

Narva asehaldurid

Arvid Eriksson Stålarm Lindöst ja Grabbackast (1592–1597)
Otto Yxkull Vana-Vigalast (1599–1601)

Ingerimaa asehaldurid (Narva komandant)

Samuel Nilsson till Hässle (1601–1607)
Filip Scheiding (1607–1613)
Evert Karlsson Horn af Kanckas (1613–1615)
Nils Hansson Bagge (Baggehufwudt; surn. 1645) (1615) [1]
Anders Eriksson Hästehufvud (1615–1617)

Ingerimaa kubernerid (Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje ja Nöteborgi asehaldur)

Carl Carlsson Gyllenhielm (1617–1620)
Henrik Klasson Fleming (1620–1622)
- Bogislaus von Rosen (Koporje ja Jaama asehaldur 1620–1636)
Anders Eriksson Hästehufvud (1622–1626)
Nils Assersson Mannersköld (1626–1629)
Heinrich Matthias von Thurn (1629)

Ingerimaa ja Liivimaa kindralkubernerid

Johan Skytte (1629–1634)
- Narva ja Narva lääni asehaldur Arvid Göransson Horn af Kanckas (1633)^[1]
Bengt Bengtsson Oxenstierna (1634–1643)

Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkubernerid

Erik Carlsson Gyllenstierna (1642–1645)
Carl Mörner (1645–1651)
- Ingerimaa kuberner Ture Gabrielsson Oxenstierna af Croneborg (u. 1646)
Erik Stenbock (1651–1654)
Gustaf Evertsson Horn (1654–1657)
Krister Klasson Horn af Åminne (1657–1659)
Simon Grundel-Helmfelt (1659-1664)
Jacob Johan Taube (Kudina mõisast) (1664–1668)
Simon Grundel-Helmfelt (1668–1673)
Jacob Johan Taube (1673–1678)
Gustaf Adam Banér (1678)
Jacob Johan Taube (1678–1681)

Ingerimaa kubernerid

Martin Schultz von Ascheraden (1681–1682)
Hans von Fersen (1682–1683)
Göran von Sperling (1683–1687)

Ingerimaa kindralkubernerid

Göran von Sperling (1687–1691)
Otto Wilhelm von Fersen (1691–1698)
Otto Wellingk (1698–1703).

Rootsi Ingeri haldusjaotusRedigeeri

17. sajandil oli Ingerimaa kindralkubermang jaotatud 4 lääniks: Jaanilinna, Jamburg, Kaporje ja Nyeni lään.

Narvast ja Ivangorodist (soome Iivananlinna) ida pool asuv piirkond, kuhu kuulus ka Kosemkina kihelkond,
Taldoskoj pogost, kuhu kuulus ka Kattila kihelkond,
Kargalsvästra pogost, kuhu kuulus ka Soikina kihelkond (soome Soikkola, Soikkina, Kolkanp),
Jama piirkond, kuhu kuulus ka Novasolka kihelkond (soome Novasolkka),
Ratsinskoj pogost, kuhu kuulus ka Unaditsi kihelkond,
Gregoriovskoj pogost,
Jastrobinskoj pogost ja kabel Poritsas
Vrudskoj pogost, kuhu kuulus ka Moloskovitsa kihelkond (soome Moloskovitsa, Moloskovits, Valkeakirkko, Valkiakirkko),
Kargalsöstra pogost, kuhu kuulus ka Klopitsa kihelkond ja Koporje (soome Kaprio),
Samaskoj pogost, kuhu kuulusid ka Hevaa kihelkond (soome Hevaa) ja Serepetta kihelkond (soome Serepetta, Serebetta, enne Uusi Puura),
Saretskoj pogost, kuhu kuulus ka Kupanitsa kihelkond (soome Kupanitsa),
Oserskoj pogost, kuhu kuulus ka Tyrö kihelkond (soome Tyrö) ja Tuutari kihelkond (soome Tuutari) ja kabel Mölkämäkil,
Kipenskoj pogost,
Esdilitskoj pogost,
..glinskoj pogost, kuhu kuulus ka Skvoritsa kihelkond (soome Skuoritsa, Skvorits) ja kabel Kolpnies (soome Kolppanan, Kolppino),
..vidsvoj pogost, kuhu kuulus ka Koprina kihelkond,
Gräsiraj pogost,
Orlisoj pogost,
Korboselskoj pogost, kuhu kuulus ka Toksova kihelkond (soome Toksova, enne Korpiselkä), Nyen (soome Nevanlinna) ja kabelid Valkeasaaril ja Vartiamäkil,
Kuivas pogost, kuhu kuulus ka Lempaala kihelkond (soome Lamppulan, Lampuan),
Keltos pogost, Nöteborg (soome Pähkinälinna),
Spaskoj pogost,
Ingris pogost, kuhu kuulusid ka Ingrise kihelkond (Inkere kihelkond?), Venjoki kihelkond (soome Venjoki^[2]) ja Liissilä kihelkond,
Järvisaari pogost, kuhu kuulus ka Järvisaari kihelkond ja kabel Poritsal
Loppis pogost, kuhu kuulus ka Loppise kihelkond.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas, www.eha.ee

[1] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... By Anders Anton von Stiernman, Johan Adam Rehbinder (friherre), Carl Fredric Rothlieb, Carl Gustaf

[2] Tietoja erikoislaatuisista seurakunnista ynnä vastaavista historia- ja rippikirjoista, Inkeri, http://www.genealogia.fi

[1]

[2]

Ingermanland

rootsi keeles Svenska Ingermanland
eesti keeles Rootsi Ingeri


Ingerimaa kuberneri residents: Nyen (1580–1595;1617–1651) Narva (1651–1706)