Wettberg

Wettberg (varem Wedberghe, Watberge, Wetberch, Wedberg) oli Alam-Saksimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Wettbergi suguvõsa vana aadlivapp
Wettbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Wettbergi suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Eestimaa:
  • Kuramaa:
    • Aizputes Padure (Paddern-Hasenpoth) (XVIII sajandil, pandivaldus), Aizviķi (Groß-Aiswicken) (XVIII sajandil, pandivaldus), Briņķi (Groß-Altdorf) (1761−1846, a-st 1815 fideikomiss), Droga (Groß-Drogen) (1793−1806), Dubeņi (Dubbenhof) (XVIII sajandil, pandivaldus), Ērkuļi (Erkuln) (XVIII sajandil, pandivaldus), Galtene (Galten) (1653−?, pandivaldus), Jātele (Jahteln) (XVIII sajandil, pandivaldus), Krūsāte (Krussaten) (1793−1806), Kūrmale (Kurmahlen) (1653−? pandi-, ?−1687 pärusvaldus), Lekši (Lexten) (oli 1740, pandivaldus), Lielīvande (Groß-Iwanden) (1637−?, pandivaldus), Maņģene (Mangen) (XVIII sajandil, pandivaldus), Mazlāņi (Klein-Lahnen) (enne 1763−1806), Mazvarmsāta (Klein-Wormsahten) (enne 1786−1846, a-st 1815 fideikomiss), Mūrnieki (Klein-Niekratzen) (1792−1846, a-st 1815 fideikomiss), Ošleja (Oschley) (1699−?, pandivaldus), Stūri (Sturhof) (XVIII sajandil, pandivaldus), Todaiži (Todaischen) (pärast 1686−?), Valgumi (Walgam) (1699−?, pandivaldus), Vitenberģi (Wittenbeck) (1653−?, pandivaldus)
  • Saaremaa:
    • Kangruselja (Kangern) (enne 1560−1678), Lõo (Leo) (XVI sajandi algus−1678), Paaste (Pawast) (kuni 1604), Parasmetsa (Parrasmetz) (u 1630−XVIII sajand), Pähkla (Pechel) (alates 1492), Sandla (Sandel) (1482−1501), Turja (Turja) (alates 1604)

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 627-636 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2005. Lk 138-139.

VälislingidRedigeeri