Lään (Rootsi)

Rootsi haldusüksuse tüüp
(Ümber suunatud leheküljelt Lään (haldusüksus))

Lään (rootsi keeles län) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Rootsis.

Rootsi jaguneb praegu 21 lääniks.

Ajalugu

muuda

Birger Jarl ja Magnus Aidalukk kehtestasid lossiläänid (slottslän), kui ledung kujundati ümber kindlateks maksudeks. Olid ka kuningliku perekonna liikmete ülalpidamisläänid, pandiläänid laenude puhul eraisikutelt kroonile ja teenistusläänid vastutasuks sõjaväeteenistuse eest.

1634. aasta valitsemisreformiga kehtestati läänisüsteem. Esialgsed läänid kajastuvad ajaloolistes maakondades.

Aastast 1810 on jaotus läänideks põhijoontes säilinud. Viimasel ajal on siiski toimunud kolm suuremat muudatust. Aastal 1968 liideti Stockholmi linn Stockholmi lääni koosseisu. 1. jaanuaril 1997 liideti Kristianstadi lään ja Malmöhusi lään Skåne lääniks. 1. jaanuaril 1998 moodustati Västra Götalandi lään, kuhu ühendati varasemad Göteborgi ja Bohusi lään, Älvsborgi lään ja Skaraborgi lään, välja arvatud Habo vald ja Mullsjö vald.

Halduskorraldus

muuda

Poliitilisi funktsioone täidavad maavolikogu (landstingsfullmäktige), mille valib rahvas, ja maavalitsus (länsstyrelse), mis on riigi organ läänis.

Maavalitsus

muuda
  Pikemalt artiklis Maavalitsus

Maavalitsus (länsstyrelse) on riigi piirkondlik esindaja, mis toimib lääni ja riigi vahelise vahelülina. Maavalitsuse juhi, keda kutsutakse maavanemaks (landshövding), nimetab Rootsi valitsus. Läänivalitsuse kompetentsis on muuhulgas teatud sotsiaalküsimused ja piirkondlik sotsiaalne planeerimine.

Lääni riiklike organite seas on ka näiteks lääni töökomisjon ja metsavalitsus. Need alluvad vastavale üleriigilisele organile.

Landsting

muuda

Landsting on teise astme kohalik omavalitsus, mille poliitiline organ on maavolikogu (landstingsfullmäktige). Maavolikogu nimetab landsting'i valitsuse, mis juhib ja koordineerib landsting'i tööd. Landsting'i kompetentsis on tähtsaimal kohal tervishoiuküsimused. Tavaliselt on selle kompetentsis ka haridus, kultuur (peamiselt lääni muusikaasutused, teatrid ja muuseumid) ning majanduse toetamine. Ühistranspordi valdkond on sageli jaotatud landsting'i ja valdade vahel. landsting'i tegevust finantseeritakse riigieelarvest ja landsting'ii maksudest. Seda reguleerib muuhulgas omavalitsusseadus.

Kolmes läänis on halduskorraldises omapärad. Gotlandi läänis landsting puudub ja selle ülesandeid täidab Gotlandi vald. Skåne läänis ja Västra Götalandi läänis on landsting'ile katseliselt antud suurem kompetents, sealhulgas suurem vastutus piirkonna arengu eest.

Rootsi praegused läänid

muuda
 
Rootsi läänid
Lään Läänitäht
(ISO 3166-2:SE)
Pindala (km²) Elanike arv
(30. juuni 2006)
Halduskeskus Asutamise aasta
  Blekinge lään K 2941 151 186 Karlskrona 1683
  Dalarna lään W 28 194 276 266 Falun 1634 (nimevahetus 1997)
  Gävleborgi lään X 18 191 276 256 Gävle 1762
  Hallandi lään N 5454 287 669 Halmstad 1719
  Jämtlandi lään Z 49 443 126 854 Östersund 1810
  Jönköpingi lään F 10 475 330 974 Jönköping 1687
  Kalmari lään H 11 171 234 012 Kalmar 1634
  Kronobergi lään G 8458 179 083 Växjö 1674
  Norrbotteni lään BD 98 911 251 867 Luleå 1810
  Ojamaa lään I 3140 57 426 Visby 1678 (?)
  Skåne lään M 11 027 1 176 437 Malmö 1997
  Stockholmi lään AB 6490 1 904 204 Stockholm 1968
  Södermanlandi lään D 6060 262 798 Nyköping 1634
  Uppsala lään C 6989 304 943 Uppsala 1634
  Värmlandi lään S 17 583 273 354 Karlstad 1779
  Västerbotteni lään AC 55 432 257 128 Umeå 1638
  Västernorrlandi lään Y 21 678 244 197 Härnösand 1762
  Västmanlandi lään U 6302 262 050 Västerås 1634
  Västra Götalandi lään O 23 942 1 534 860 Göteborg 1998
  Örebro lään T 8517 274 675 Örebro 1634
  Östergötlandi lään E 10 562 416 756 Linköping 1634 (?)

Varasemad Rootsi läänid

muuda

Vaata ka

muuda