Maavalitsus

Disambig gray.svg  See artikkel räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit Eesti Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Eestis olid 1989–1993 maakonnad omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli maakonnavolikogu ja maakonnavalitsus. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat maavanemat teenindav riigiasutus.

Maavalitsuse ülesandedRedigeeri

Maavalitsuse ülesandeks oli:

  1. riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;
  2. riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele;
  3. maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti[1].

Eesti maavalitsuste ja maavanemate tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[2][3]

AjaluguRedigeeri

1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Selle kohaselt liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine[4].

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse omavalitsusüksuste loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega[5]. Senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid Kohtu- ja Siseministeeriumile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust.

1. mail 1938 jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas[6]. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru maakond.

Maavalitsused EestisRedigeeri

Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused:

ViitedRedigeeri

  1. Maakonna valitsemiskorralduse seadus, RT I 1993, 51, 696
  2. Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
  3. Maavanemate teenistusest vabastamine, RT III, 26.09.2017, 2
  4. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused, Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused
  5. Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus., Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934
  6. 405. Maakonnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938