Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda[1] valimisõigus.

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles)

Eelnõu kujunemine otsuseks muuda

22. (vkj 9.) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti Liit, mille esimeheks valitud Otto Strandmani koostatud programm nägi ette Eesti autonoomiat Vene riigi koosseisus. Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 24.–25. (vkj 11.–13.) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine. Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koosoleku usaldusmehed (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Jaan Tõnisson, Otto Strandman[2]) koostasid Ajutisele Valitsusele esitatava sellekohase seaduseelnõu.

Eelnõu anti Venemaa Ajutisele valitsusele üle 30. (vkj 17.) märtsil[3] või teistel andmetel 31. (vkj 18.) märtsil[4]. Vastuvõtmise kiirendamiseks otsustati korraldada rongkäik läbi Petrogradi 8. aprillil (vkj 26. märtsil). Eestlaste meeleavaldusel Petrogradis rongkäik oli suurejooneline, osales kuni 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000–15 000 eesti sõjaväelast 30 orkestriga. Määruse kinnitamise kiirustamiseks võeti imposantsuse pärast kaasa Koonga vallast pärit suure habemega turjakas sõjaväelane Mihkel Lüll, kes olevat rusikaga peaministri lauale põrutanud ja käratanud: "40 000 eesti sõduri nimel Petrogradi garnisonis nõuan seaduse otsekohest kinnitamist!" Venemaa peaminister vürst Georgi Lvov olevat püüdnud sõjameest rahustada, lubades, et tehakse kõik, mis võimalik.[3]

12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 jõustas Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus eelnõu otsusena (määrusena).

Määruse originaaltekst eesti keeles muuda

Ajutise Walitsuse otsused 30. märtsil 1917 a.
Eesti kubermangu administratiwlise walitsuse ja kohaliku oma-walitsuse ajutise korra kohta.

I.
Eesti kubermangu külge liita Liiwi kubermangu Tartu-, Wõru-, Wiljandi-, Pärnu- ja Saaremaa maakonnad.

II.
Eesti ja Liiwi kubermangude piir kindlaks määrata järgmiste määruste põhjal
1. Piiriäärsete waldade Eesti wõi Läti rahwuse külge liitmise määrab ära iseäraline lepituskomisjon.
2. Lepituskomisjon on koos 10-nest liikmest, keda Eesti ja Liiwi kubermangude komissarid nende uutes piirides ühesugusel arwul kutsuwad. Komisjon walib oma keskelt juhataja.
3. Komisjon seab kokku jaotuse-eelnõu, tarwilikul korral waieluse all olewate waldade elanikkudelt nende soowisid jaotuse asjust järele küsides.
4. Komisjoni poolt kokkuseatud jaotuse-eelnõu pannakse siseministri kaudu ajutisele walitsusele kinnituseks ette.

III.
Kuni uue Baltimaa administratiwlise korralduse seaduse wäljaandmiseni määrata:
1. Eesti kubermangu walitsemine antakse ajutise walitsuse komissari kätte.
Komissaril on kaks abilist; ühe kätte nendest usaldatakse Tartu-, Wõru-, Wiljandi-, Pärnu- ja Saaremaa juhtimine.
2. Komissari juures asub ajutine kubermangu maa-nõukogu.
3. Kubermangu maa-nõukogu liikmed on maakondade ja linnade asemikud, keda iga 20.000 elaniku kohta üks walitakse, kusjuures wähema elanikkude arwuga linnadel igaühel 1 asemik on.
4. Ajutise kubermangu maa-nõukogu liikmed walitakse selle seaduse III jao 13–17. par põhjal.
5. Kubermangu komissari ja ajutise kubermangu maa-nõukogu wõimupiiri kuulub:
a) kubermangu omawalitsuse asjade ja maa-majapidamise juhatamine;
b) üleüldis administratiwliste asjade juhatamine;
c) kohaliste maa-kohustuste juhatamine ja üleüldiste maamaksude määramine makswate seaduste põhjal;
d) üleüldiste maa-maksude jaotamine admistratiwliste ja maksu-üksuste peale;
e) kubermangu wäljaminekute ja katmiseks tarwilikkude ajutiste kohalikkude maksude määramine;
e) kubermangu wäljaminekute katmiseks tarwilikkude ajutiste kohalikkude maksude määramine;
f) senini kohaliku maakassa ja rüütelkonna asutuste walitsuse all olewate asjade ja waranduste walitsemine;
g) üleüldise – sugu peale waatamata – ühesuguse, salajase ja otsekohese ja proportsionaalse hääletamise peal põhinewate Eesti kubermangu administratiwlise korra ajutise määruste- ja kohalise omawalituse seaduse-projektide kokkuseadmiseks esialgne küsimuste wäljatöötamine.
6. Maakondades asutatakse ajutised maakonna maa-nõukogud.
7. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna waldade poolt 7-15 liikmelisel arwul.
8. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse selle seaduse III jao, 14-17 par. põhjal.
9. Maakonna maanõukogude wõimupiirkonda kuuluwad – kubermangu komissari ja kubermangu maa-nõukogu poolt ühiselt märatud piirides – järgmised asjad: a) kohaliku maa omawalitsuse asjad, b) üleüldis-administratiwlised walitsuse asjad ja c) maakonna piirides ajutise kohalikkude maksude määramine.
10. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogudel on õigus täidesaatwaid organisid asutada, kes koos seisawad ühest ehk mitmest isikust.
11. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogude asjaajamise keele määrawad need asutused ise ära, kuid sealjuures on igaühel õigus nende asutuste poole pöörata ja nendelt wastuseid saada kas Wene wõi ühes kohalikus keeles.
12. Kõik läbirääkimine riigi keskwalitsusega niisama ka kohalikkude walitsuseasutustega sünnib Wene keeles.
13. Kubermangu maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna maa-nõukogude ja linnawolikogude poolt.
14. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna walimise koosolekutel.
15. Maakonna walimise koosoleku liikmed walitakse walla koosolekutel, iga 1000 walija kohta üks. üleüldise – sugu peale waatamata – otsekohese, ühesuguse ja salajase hääletamise teel, kusjuures ka wähemustele esituse saatmine wõimalikuks tehakse. Wallad alla 1000-lise elanikkude arwuga waliwad ühe esitaja.
16. Walimistest on õigus kõigil osa wõtta, kes 21 aastat wanad ja kuni 1. märtsini 1917 aastal wähemalt aasta wallas wõi walla piiridesse kuuluwates mõisates wõi alewikkudes on elanud.
17. Ajutise kubermangu ja maakonna maa-nõukogude liikmeteks on õigus mitte ainult kohalikka walla elanikka, waid ka neid walida, kes wäljaspool walla piirisid elawad.

IV.
Sisemiste asjade ministert kohustada Ajutisele Walitsusele selle seaduse maksmapanemise kawa kinnitamiseks ette panna.

Viited muuda

  1. Andres Laiapea, "Kuidas Eesti naised valimisõiguse said" – ajaleht Postimees (võrguväljaanne), 06.04.2017
  2. Karl Ast, "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu 1999, lk 10
  3. 3,0 3,1 Peeter Järvelaid, "Vabadussõja kangelastest ja ilmasõja ohvritest". delfi.ee, 22.06.2012.
  4. "Eesti Rahvusraamatukogu. Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2013. Vaadatud 11. aprillil 2017.