Ava peamenüü

Petserimaa

(Ümber suunatud leheküljelt Petseri maakond)

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 19201944, maakonnalinn oli Petseri.

Petseri maakond
Petserimaa

Petseri maakonna vapp
Petseri maakonna lipp

Pindala: 1582 km²
Elanikke: 64 714 (1934)
Maakonnalinn: Petseri
Petserimaa 1925. aastal (Eesti kaardi kagunurgas)

Petseri maakonna valladRedigeeri

Siseministri määrusega 23. maist 1922 jagati Petserimaa alates 1. septembrist 1922 üheteistkümneks vallaks (RT 1922, 68/69):

AjaluguRedigeeri

Petseri maakond asutati Saksa okupatsioonivõimude poolt mais 1918, see koosnes Slobodka, Petseri ja Pankjavitsa valdadest ning Irboska valla väiksemast läänepoolsest osast. Samal aastal arvati Petserimaa Balti hertsogiriigi koosseisu.[viide?]

Petseri maakonna moodustamineRedigeeri

Vabadussõja tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse said Petseri ja veel mõned suuremad asulad nagu Irboska ja Laura.[viide?]

Petseri maakond Eesti VabariigisRedigeeri

Tollase Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setud, idapoolsed alad olid aga venekeelsed. Petserimaa integreerimine Eestiga algas aastatel 1920–1921, kui eksisteeris Petserimaa maaülema institutsioon. Maaülem Johannes Reintalu algatatud reformidega ühitati Petserimaa ja teostati vallareform. Petserimaa elanikud said endale ka perekonnanimed, so sada aastat hiljem kui ülejäänud Eestis. Riik toetas koolimajade ehitamist ja remontimist, õppevahendite soetamist, maksis õpetajatele üle kolmandiku võrra suuremat töötasu kui mujal Eestis. Koolikohustuse täitmine sai üldiseks, kirjaoskuse taset suudeti tõsta peaaegu kaks korda.

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa elanikest venelasi 65,06%, eestlasi 32,36% ja lätlasi 2,29%. Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed.[viide?]

Kõrge kuritegevuse ja elanikkonna harimatuse tõttu oli Eesti riigiasutuste tegevus Petserimaal suhteliselt enam raskendatud kui mujal Eestis.[viide?]

Petseri sõjaväelinnakRedigeeri

Petseri maakonnas, Õrsava järve ruumis asus Eesti kaitsejõude sõjaväelinnak, Kaitseväe Petseri laagrid: Petseri Põhjalaager[1] (Värska laager), lõuna pool aga Petseri Lõunalaager (Petseri laager). 95 hoonet, millest enamik olid puidust kergehitised, ehitati valmis ajavahemikus 1927–1932. Põhjalaagris ehitati kasarmud sõduritele, staabihoone, elamud ohvitseride perekondadele, laagriülemale ja komandandile; pagaritöökoda, pood; 500 kohaline kasiino ja söökla ning muud abihooned. Õrsava järve vastaskaldale ehitati kasarmud suurtükiväelastele, tallid ja puutöökoda. Kahe laagri vahel asus laskeväli. Värska õppelaagris peeti ka tagavaraväelaste kordusõppusi, Noorkotkaste ja skautide laagreid ja oli ka suviti ümbruskonna põllupidajaile saaduste mahutamise turuks. Orava raudteejaama ja Värska vahel toimis omnibussiühendus.

Aprilli lõpul 1941 viidi 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. diviis Värskasse suvelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse.

Põhjalaager likvideeriti 1941. aastal, endisele laagri lipuväljakule on aga ehitatud laululava ja spordi-platsile Setu Talumuuseum. Muinsuskaitseamet tahab militaarmälestisena võtta kaitse alla Värskas asuva Petseri Põhjalaagri barakid[2]. Plaani vastu seisab Põhjalaagri omanik, Värska Vesi, kelle huviks oli saada taas enda omandisse Värska Originaali puurkaev number üks, mis asus Põhjalaagri territooriumil.

Petseri maakonna likvideerineRedigeeri

Teise maailmasõja ajal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi 1940. 15. augustil 1944. aastal eraldati 75% Eesti NSV Petseri maakonnast Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV Võru maakonnaga (hilisem Võru rajoon ja Põlva rajoon).[viide?]

Eesti Vabariigi taastamise järel 1991. aasta 20. augustil tunnustas Nõukogude Liit 6. septembril de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 26. detsembril 1991 jäi ajutine kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni.[viide?]

Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon tänini Tartu rahulepingu ja sellejärgse Eesti-Venemaa piiri kehtivust tunnustanud. Eesti loobus Venemaa koosseisu läinud alade tagasinõudmisest ametlikult 1995. aasta novembris.[3] 18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid Moskvas alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. Riigikogu ratifitseeris uue piirilepingu 20. juunil 2005, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.[4] Venemaad ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata. Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping on põhiseadusevastane ja seega kehtetu ning de facto jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses Viru Ingeris) okupatsioon.[5][6][7][8] Seda seisukohta ei toeta Eesti riiklik poliitika.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri