Nyen

Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Nyeni linn ja Nyenskansi kindlus (1678)

Nyeni asukoht Neeva jõe suudmes, 1698

Nyenskansi kindluse (esiplaanil) ja Nyeni linna (Ohta jõe vastaskaldal) makett

Rootsi dominioonid ja Ingerimaa Rootsi valdustes

Jakob De la Gardie sõjakäigu järel Moskva tsaaririiki kontrollisid Jakob De la Gardie väed tsaar Vassili IV-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal valis ta Ohta jõe suudmes (praeguse Peterburi territooriumil) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas Nyenskansi kindluse ehitamist. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahulepinguga sai Rootsi kuningriik oma Rootsi Ingeri valdusse maa-alad Jäämerest Maanselja mägimaa, Laadoga järve Neeva jõgikonna Ingerimaa ja Peipsi idaranna kaudu Väinajõeni.

Gustav II Adolf langetas 17/27. juunil 1632 otsuse rajada Neeva jõe äärde ja teistesse sobivatesse kohtadesse Karjalas ja Ingerimaal linnad, andes neile 6 aastaks maksuvabastuse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuid Kristiina eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise linnaõiguse sai Nyen 20. septembril 1642. Kuni 1651. aastani (üleviimiseni Narva) oli Nyen Rootsi Ingerimaa kubermangu pealinn. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli ka Tallinna, Narva ja Viiburi protest uue Läänemerel konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu.

Linna juhtis raad, mille koosseisu kuulus kuni 3 bürgermeistrit ja 5–7 raehärrat. 14/24. juunil 1640 oli linnal 67 meessoost kodanikku. Elanikke oli 1642. aastal 471, neist 232 naissoost ja 239 meessoost. Hiljem elanike arv kasvas 2500-ni.

5. juunil 1656 põletasid linna maha Vene väed Pjotr Potjomkini juhtimisel, kuid pärast Kärde rahu sõlmimist linn taastati.

Nyenskansi kindlus koos Nyeni linnaga langes venelaste kätte ja hävitati 12. mail (Rootsi kalendri järgi 2. mail, Juliuse kalendri järgi 1. mail) 1703.

Vene ja nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsiooniga Peterburi asutamisest tühjale kohale.

Vaata ka

• Nyenskansi kindlus (Skansenvid Nyenfloden, Nevanlinna, Newaschanze, Skanz ter Nyen, Канцы, Ниеншанц)

Kirjandus

• Enn Küng. Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703. Tuna, 2003, nr 2, lk 8–26.
• Piret Lotman. Unustatud uus linn. Tuna, 2003, nr 3, lk 25–34.
• Пётр Егорович Сорокин, Археологическое наследие Санкт-Петербурга. Вып.2 Древности Ижорской земли 2008, (тираж 500 экз.)

Välislingid

• Археологические исследования крепостей Ландскрона и Ниеншанц в устье реки Охты в 2008 году. Предварительные результаты
• Пётр Егорович Сорокин, Археологические исследования шведского города Ниена и крепости Ниеншанц XVII в. в Санкт-Петербурге.
• Пётр Егорович Сорокин, ПРЕДШЕСТВЕННИКИ ПЕТЕРБУРГА Ландскрона - Невское устье - Ниеншанц