Daugava

Daugava jõgi (läti keeles Daugava, latgali keeles Daugova) ehk Väina jõgi (vanasti ka Väinajõgi või Wäinajõgi, liivi keeles Vēna), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна (Zachodniaja Dzvina), vene keeles Западная Двина (Zapadnaja Dvina), saksa keeles Düna) on jõgi Euroopas.

Daugava
Daugava Riias
Lähe	Valdai kõrgustikul 56° 51′ 20″ N, 32° 32′ 30″ E
Suubub	Liivi lahte 57° 3′ 43″ N, 24° 1′ 33″ E
Valgla maad	Venemaa, Valgevene, Läti, Eesti, Leedu
Valgla pindala	87 900 km²
Pikkus	1020 km
Langus	221 m
Lang	0,28 m/km
Parempoolsed lisajõed	Aiviekste, Dubna
Vasakpoolsed lisajõed	Dzisna

Daugava pikkus on 1020 km ja see jaguneb enam-vähem võrdselt kolme riigi vahel: Venemaale kuulub sellest 325 km, Valgevenesse 328 km ja Lätti 367 km. Valgla on 87 900 km². Jõe vooluhulk suudmes on 678 m³/s.

Euroopa-Venemaa põhjaosas Arhangelski juures asub ka Põhja-Dvina nimeline jõgi.

Läti suurima jõena oli seda sümboolselt kujutatud ka Läti NSV lipul.

Daugava järgi on nime saanud Devoni Daugava lade.

Jõe voolutee kirjeldus

Daugava algab Venemaalt Tveri oblastist Peno rajoonist 221 m kõrguselt merepinnast Valdai kõrgustikult. Tema lähe tehti kindlaks alles 1970ndatel; see asub pisikese Korjakino järve lähedal soos. Esialgu on tema laius 15–20 meetrit, kaldad on mõõdukalt järsud. Jõesäng on kivine, kohatiste kärestikega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi Ohvati järve, mille kaldal asuvad Ohvati asula ja Bologoje–Velikije Luki raudtee. Ohvati järve suubub Dvina parempoolne lisajõgi Volkota.

Lääne-Dvina väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse . Ta läbib Andreapoli, kus teda ületab Bologoje–Velikije Luki raudtee, ja Zapadnaja Dvina, kus teda ületab Velikije Luki–Moskva raudtee. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 m lai.

Allavoolu suubub jõkke vasakult Velessa ja jõgi pöördub selles kohas läände. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse paremalt Žižitsa ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse vasakult Meža ja jõgi pöördub edelasse. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvina Tveri (vasakul kaldal) ja Pihkva oblasti (paremal kaldal) piiriks , aga Meža suudmest allavoolu voolab ta Smolenski oblastis ja tema laius suureneb 200 meetrini. Mežat kasutatakse palgiparvetamiseks ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi Selezni ja Veliži ning ületab seejärel Valgevene piiri. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni emmal-kummal jõe kaldal maantee, Vitebskist allavoolu ka raudtee.

Valgevenes voolab Lääne-Dvinaa läbi Suraži, kus temasse suubuvad paremalt Usvjatša ja vasakult Kasplja, edasi läbi Ruba ja Vitebski, kus temasse vasakult suubub Lutsossa. Vitebskis pöördub jõgi läände, Bešankovitšõs loodesse. Ta voolab läbi Uła, kus temasse vasakult suubub Uła jõgi, loode suunas kuni Polatskini. Uła ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt Obali jõgi, Polatskis samuti paremalt Palata. Seejärel voolab Lääne-Dvinaa läbi Navapołacki, seejärel suubub temasse vasakult Ušatša, Dzisnas suubub temasse vasakult Dzisna jõgi, Vierchniadźvinskis paremalt Drõssa ja pärast seda paremalt Sarjanka. Sarjanka suudmes pöördub jõgi läände ja jõuab Lätti. Lühikest aega voolab ta Valgevene ja Läti piirijõena ning selles kohas asub jõe lõunakaldal, Valgevenes, Druja.

Daugava Jēkabpilsis

Lätis voolab Daugava läbi Krāslava priirkonna (Krāslava asub jõe kaldal) ja Augšdaugava piirkonna. Ka Daugavpils asub jõe kaldal). Daugavpilsis pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja Līvāni piirkondade piirina (jõe kaldal asub Līvāni piirkonna keskus Līvāni, kus Daugavasse suubub paremalt Dubna jõgi) ning läbi Jēkabpilsi piirkonna (Jēkabpils asub jõe kaldal). Daugavasse suubub Aiviekste ja jõgi pöördub läände. Ta voolab läbi Aizkraukle piirkonna (Aizkraukle asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi Ogre piirkonna (Ogre asub jõe kaldal) ja on Ķekava ning on Salaspilsi piirkondade piiriks. Salaspilsi piirkonda jääb ka suur Dole saar. Edasi voolab Daugava läbi Riia ning suubub seal Läänemerre Liivi lahte. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult Lielupe).

Daugava laius on Daugavpilsi kandis 200 m, Riia sildade juures 700 m, aga pisut enne Lielupe suuet koguni 1,5 km. Jõeoru laius on keskjooksul 1–1,5 km, alamjooksul 5–6 km. Jõe sügavus on suudmes 8–9 m.

Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda Kirikumäe järv ja Pedetsi jõgi. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.

Daugava

Jõe majanduslik tähtsus

Varem oli Daugava tähtis kaubatee, mida mitmed lohistusteed ühendasid Dnepri ja Volgaga. Merelaevadele ei olnud jõgi kasutatav; seetõttu asus jõe suudmes paik, kus kaubad lotjadele ümber laaditi ja millest arenes hiljem Riia linn. Regulaarne reisiliiklus jõel algas aastal 1892, mil avati liin Biešankovičy ja Veliži vahel. Liikluse muutsid raskemaks jõel asuvad 150 kärestikku ja madal veetase (isegi alamjooksul oli jõe sügavus kohati vaid meeter); ka oli jõgi neli kuud aastas kaetud jääga. Jõgi on laevatatav 980 kilomeetri ulatuses. Probleemide lahendamiseks rajati XIX sajandi lõpus jõe põhjakaldale Riia-Orjoli raudtee, mille kasvav tähtsus tõi kaasa jõe lõunakaldale jäänud kaubalinnade (Druja, Dzisna, Jaunjelgava) tähtsuse vähenemise ja nende aeglase hääbumise. Tänapäeval jõge Riiast ülevalpool kaubavedudeks enam ei kasutata.

Tänapäeval asub Daugaval mitu hüdroelektrijaama. Riia HEJ asub 35 kilomeetri kaugusel jõe suudmest, Ķegumsi HEJ 70 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Suurim hüdroelektrijaam on Pļaviņase HEJ, mis asub Aizkraukle linnas 107 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Lätisse kavandati veel neljandatki hüdroelektrijaama Daugavpilsi lähistele, kuid selle ehitus peatati elanikkonna vastuseisu tõttu. Samuti on jõele kavandatud mitmeid hüdroelektrijaamasid Valgevene territooriumil; esimene neist (Viciebski HEJ) peaks valmima 2017. aastal.

Vaata ka

• Zaķusala