Līvāni (läti) (latgali Leivuons, saksa Lievenhof) on linn Lätis Latgales Daugava ääres, Līvāni piirkonna halduskeskus. Linna läbib Riia–Daugavpilsi raudtee.

Līvāni

latgali Leivuons
Līvāni kesklinn

Pindala 6,37 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 6911 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 56° 21′ N, 26° 11′ E
Līvāni (Läti)
Līvāni

Ajalugu muuda

13. sajandil kuulusid linna alad Jersika vürstiriiki. arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et seal asus jõe kaldal linnus. Arvatakse, et see võis olla Lepene kihelkonna keskuseks.[3]

Aastal 1533 rajasid Lievenid sinna alevi, mis on nende järgi ka nime saanud. Hiljem kuulus see Liivimaa hertsogkonda. Aastast 1677 kuulus see Pacidele, kes rajasid sinna esimese kiriku (1678).

Alev hakkas kasvama pärast raudtee valmimist aastal 1861. Toona kuulus asula Korffidele, aastal 1872 avas N. Korff alevis tselluloosivabriku ja aastal 1887 avas Julius Foges seal klaasivabriku.

Aastal 1822 hakkas tegutsema turbatööstus. Linn aastast 1926. Aastal 2008 läks sealne klaasivabrik pankrotti.[4] 2009. aastani kuulus linna Preiļi rajooni.

Viited muuda

  1. Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
  2. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  3. J. Döring. Der Pilskalns in Schlossberg, mutmaβlich das alte Gercike. - Sb. Kurl., 1878, lk 63—65.
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2016. Vaadatud 16. juulil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda